Assessment of private forest owners’ cooperation in Estonia

إنجليزي. The sustainable management of forest resources is important as it is linked to many goods and services that people need, e.g. timber, mushrooms, berries, and biodiversity. Therefore, it is important that these resources are managed in a sustainable way in order to satisfy the present and future needs. If land properties are small and forests belong to a large number of forest owners, sustainable forest management might be difficult to achieve. In Estonia, private forests are owned by approximately 97,000 owners, among whom 93,000 are private individuals. The size of an average private forest holding is about 10 hectares. With such ownership fragmentation, cooperation between forest owners could be a solution. In fact, such cooperation is highlighted and supported through various measures at state level. Despite this, there is still a lack of interest in cooperation as only about 6-8% of forest owners are members of special cooperation organisations (forest owners’ organisations). There are several reasons for this. Firstly, we need to consider the history of ownership as private forest ownership was only re-established some 25 years ago. The majority of owners are not aware of specific forestry issues and in some cases might not have linkages with the property. Secondly, the management objectives and values are very diverse and change in time. Since such cooperation between forest owners has mainly an economic function, it might often contradict the forest owners’ objectives. Policy formulation and implementation has not considered such diversity and therefore, the objectives of the policy might not be reached.

Metsaressursside säästev kasutamine on oluline kogu maailmas, sest mets pakub paljusid inimestele vajalikke tooteid ja teenuseid. Seetõttu on oluline, et metsi majandatakse sel viisil, et inimesed saaksid osa elurikkusest ning nende vajadused puidu ja metsaandide järele oleksid täidetud nii praegusel ajal kui ka tulevikus. Kui metsaomandid on väikesed ja mets kuulub väga paljudele omanikele, siis võib metsade jätkusuutlik majandamine olla keeruline. Eesti erametsad kuuluvad ligikaudu 97 000 omanikule, kellest 93 000 on eraisikud. Keskmine erametsaomandi pindala on ligikaudu 10 hektarit. Sellise killustatuse juures võib metsade säästlikul majandamisel abiks olla metsaomanike omavaheline koostöö – metsi majandatakse üheskoos. Ka riik on ühistegevuse olulisust rõhutanud ja soodustab seda ka mitmesuguste toetusmeetmetega. Sellegipoolest ei ole erametsaomanike huvi ühistegevuse vastu suur: vaid väike osa (6–8%) metsaomanikke on metsaomanike organisatsioonide ehk metsaühistute liikmed. Metsaomanike passiivsuse põhjusi on mitmeid. Tuleb arvestada, et viimase veerandsaja aasta jooksul on maa uuesti erakätesse läinud ning suur hulk maaomanikke ei ole metsandusküsimustega piisavalt kursis või puudub neil konkreetse metsaga isiklik seos. Samuti on metsaomanike eesmärgid ja väärtushinnangud väga mitmekesised ning ajas muutuvad. Kuna metsaomanike koostööl metsaühistutes on peamiselt majanduslik sisu, siis võib see paljudel juhtudel minna vastuollu metsaomanike tegelike eesmärkidega. Metsaomanike koostööd puudutavates Eesti seadustes ja regulatsioonides on metsaomanike mitmekesiste eesmärkidega vähe arvestatud ning seetõttu on metsapoliitikas seatud eesmärke keeruline saavutada.