Elupaika iseloomustavate näitajate mõju tolmeldajate liigirikkusele ja arvukusele

Tolmeldajad on olulised keskkonna tasakaalu hoidmisel, toimides bioindikaatoritena keskkonnaseisundi muutuste tuvastamisel. Kuigi põllukultuurid pakuvad tolmeldajatele toiduressursse, on poollooduslike elupaikade vähenemine põhjustanud ökosüsteemide halvenemist. Seni on uurimused keskendunud peamiselt põllumajandusmaastikele ja üksikutele putukarühmadele, kuid vähem on teada erinevate maastikuparameetrite mõjust tolmeldajatele. Magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas erineva suuruse, ühendatuse ja servatihedusega alvarid mõjutavad kimalaste, erakmesilaste, sirelaste ja liblikate arvukust ning liigirikkust. Lisaks analüüsiti meemesilaste tarude olemasolu mõju teiste tolmeldajagruppide arvukusele. Töö käigus leiti, et suurematel aladel on tolmeldajate liigirikkus ja arvukus madalamad. Elupaikade ühendatus avaldas positiivset mõju ainult teatud tolmeldajagrupile, eriti väiksematel aladel. Servatihedus soodustas pigem üldist putukate arvukust, kuid ei mõjutanud liigirikkust ega arvukust tolmeldajarühmade kaupa. Hoolimata meemesilaste tarude arvust uuritud elupaiga läheduses, ei ilmnenud toidukonkurentsi meemesilaste ja teiste tolmeldajarühmade vahel. Tulemused täiendavad arusaama alvarite olulisusest tolmeldajatele ning pakuvad kaalutlusmaterjali nende ökosüsteemile avalduva mõju hindamiseks. Jätkuva uurimistöö raames võiks kaaluda teisi aspekte, mis mõjutavad putukate liigirikkust ja arvukust. Töö rõhutab vajadust kaaluda mitut maastikuparameetrit ja näitajat korraga, et saada terviklikum ülevaade tolmeldajate ökoloogiast nende elupaikadel.

Pollinators play a crucial role in maintaining the ecosystem, serving as bioindicators for detecting changes in environmental conditions. While agricultural crops provide food resources for pollinators, the decline of semi-natural habitats has led to the deterioration of ecosystems. Previous studies have primarily focused on agricultural landscapes and individual insect groups, with less knowledge about the impact of various landscape parameters on pollinators. The aim of the master's thesis was to investigate how alvars of different sizes, connectivity, and edge density influence the abundance and species richness of bumblebees, solitary bees, hoverflies and butterflies. Additionally, the presence of honeybee hives was analyzed for its impact on the abundance of other pollinator groups. During the study, it was found that larger areas exhibit lower species richness and abundance of pollinators. Habitat connectivity had a positive effect only on specific pollinator groups, especially in smaller areas. Edge density tended to promote overall insect abundance but did not affect species richness or abundance of pollinator groups individually. Despite the presence of honeybee hives in the vicinity of the studied habitat, no evidence of food competition between honeybees and other pollinator groups was observed. The results contribute to understanding the importance of alvars for pollinators and provide considerations for assessing their impact on the ecosystem. In future research, other factors influencing insect species richness and abundance could be explored. The study emphasizes the need to consider multiple landscape parameters and indicators simultaneously to gain a more comprehensive understanding of the ecology of pollinators in their habitats.