Tolmeldajate arvukus ja liigiline mitmekesisus talirapsipõldudel ja nendega piirnevatel maastikuelementidel

Magistritöö teema on seotud europrojektiga QuESSA (i.k. Quantification of Ecosystem Services for Sustainable Agriculture; e.k. Ökosüsteemi teenuste roll jätkusuutlikus põllumajanduses). Uurimistöö eesmärkideks oli välja selgitada, kas ja kuidas mõjutavad erinevad maastikuelemendid tolmeldajate arvukust ja taksonoomilist koosseisu ning kas see sõltub püsivate maastikuelementide rohkusest. Käesoleva töö käigus, uuriti kasutades vesipüüniste meetodit, millised tolmeldajate rühmad esinevad erinevate looduslike alade osakaaludega maastikul asuvatel rapsipõldudel ja nendega piirnevatel maastikuelementidel. Andmete kogumine toimus 2014. a. Tartumaal talirapsi tootmispõldudel ja nendega piirnevatel maastikuelementidel. Selleks valiti 18 ühe kilomeetrise raadiusega prooviala, mille keskel asus talirapsi põld. Vaatlusalused maastikuelemendid, mis piirnesid vahetult vaatlusala keskel asuva rapsipõlluga olid lineaarne rohtne põlluserv, lineaarne puudega põlluserv ehk puiskoridor ja kontroll-ala. Entomoloogilise materjali kogumiseks kasutati vesipüüniseid, mis asetsesid rohtse taimestiku kõrgusel. Rapsipõllu sisse paigutati kollased vesipüünised ja põlluga piirnevatele maastikuelementidele kollased, sinised ja valged vesipüünised. Kogu katseperioodi jooksul korjati vesipüünistest kokku 2014 erinevat tolmeldajat. Kimalasi leiti vesipüünistest kokku 124, erakmesilasi 1577, meemesilasi 156 ja sirelasi 157 isendit. Antud katse käigus olid maastikuelementidel ja põllumajandusmaastikul arvukamad kimalaste liigid aed-, metsa-, põldja kivikimalane. Meemesilaste ja sirelaste arvukuse puhul leiti mõju püünise värvi suhtes. Kõigile katses uuritud tolmeldajate arvukusele avaldas positiivset mõju puiskoridor. Erakmesilaste arvukus oli väikseim rapsipõldudel, mis piirnesid teise mitteõitseva kultuurpõlluga. Looduslike alade osakaal ei mõjutanud kimalaste ega meemesilaste arvukust ei põllul ega ka põlluga piirneval maastikuelemendil. Sirelaste arvukus maastikuelemendil sõltus aga oluliselt looduslike alade osakaalust. Püünise kaugus põlluservast mõjutas erakmesilaste arvukust. Katsematerjali kogumise aeg mõjutas nii maastikuelemendilt kui ka põllult püütud kimalaste, erakmesilaste, sirelaste ja meemesilaste arvukust.

This Master´s thesis is a part of the project QuESSA (Quantification of Ecosystem Services for Sustainable Agriculture; Ökosüsteemi teenuste roll jätkusuutlikus põllumajanduses). The research aims were to determine whether and how different landscape elements affect pollinator abundance and taxonomic composition and whether these depend on the percentage of permanent natural areas. Different pollinator groups were assessed in winter oilseed rape fields and in their adjacent landscape elements with a pan trap method in landscapes with different percentages of natural areas. Data collection took place in Tartumaa in May 2014 in 18 landscape sectors of one kilometer radius each with a winter oilseed rape field in the middle (focal field). The focus side of each focal field was directly bordered by either a linear element (grass strip) or a woody linear element (line of scrub, hedge or trees) or with another field with a different crop. The entomological material was collected using pan traps, which were placed lower than the height of the vegetation. There were 4 yellow pan traps in each oilseed rape field and two sets of yellow, blue and white pan traps in the adjacent landscape elements. Throughout the study, a total of 2014 different pollinators were caught with pan traps: 124 bumblebees, 1577 solitary bees, 156 honey bees and 157 hoverflies. The most numerous bumblebee species were B. hortorum, B. sylvarum, B. pascuorum and B. lapidaries. Honey bee and hoverfly abundance was affected by the colour of the trap. Woody linear elements had a positive influence on the abundance of all studied pollinator groups. Solitary bee abundance was the lowest in rape fields bordered by another non flowering crop field. The percentage of natural areas did not affect the abundance of bumblebees and honey bees in rape fields and in adjacent landscape elements. The abundance of hoverflies depended on the percentage of natural areas. The distance of traps from the field edge affected the abundance of solitary bees. Sampling time influenced the abundance of bumblebees, solitary bees, hoverflies and honey bees in landscape elements as well as in fields.