Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasu aluspõhimõtete muutmise mõjude hindamine: 30. juuni 2014 : lühikokkuvõte

Uuringu algatas Põllumajandusministeerium koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga. Uuring viidi läbi Riigikantselei tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Uuringu teostas Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut koostöös AS-i PricewaterhouseCoopers Advisor’ga.

Eestis lähtutakse toidu-ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemisel Euroopa Liidu ühtsetest reeglitest. Ministeeriumi valitsemisalas tegutsev VTA omab juhtimisfunktsiooni korraldades riiklikku järelevalvet veterinaariat, toiduohutust, turukorraldust, loomakaitset ja põllumajandusloomade aretust reguleerivatest õigusaktidest tulenevalt.Eestis kehtiv toidu- ja veterinaarjärelevalvetasude süsteem baseerub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 toodud rahastamise põhimõtetel ja seal kehtestatud tasude miinimummääradel, mis tähendab, et tasu ei tohi asjaomaste tegevuste suhtes olla madalam kui määruse lisas toodud. Määruse põhimõtteks on tagada järelevalve sõltumatu rahastamine ning selle ühtlane ja võimalikult väikeseid konkurentsimoonutusi kaasa toov rakendamine kogu Euroopa Liidus. Kahjuks on leitud, et tasumäärade kehtestamine on seni olnud liikmesriikides erinev ja tasude vastavuse ning tõhususe saavutamine ei toimi piisavalt. Uuringu eesmärk oli välja selgitada uuendatud põhimõtetel tasude süsteemi (arvestades kulupõhisuse nõuet) ja sellest tulenevalt muutunud tasumäärade potentsiaalne mõju põllumajandustootjatele ja toidukäitlejatele, mh riigisisese konkurentsisituatsiooni ja EL-i turukonkurentsi mõttes. Lisaeesmärk oli analüüsida mõju riigiasutuste töökorraldusele, avaliku sektori rahastamisele ja riigieelarve tuludele-kuludele kehtivate tasudeja võimalike kontrollimääruse eelnõuga tehtavate muudatuste kontekstis. Uuringu aluseks võeti Euroopa Parlamendi määruse (EÜ) nr 882/2004 muutmise ettepanek COM(2013) 265 finalseisuga 06.05.2013. Uuring viidi läbi perioodil jaanuar kuni mai 2014. aastal. Järelevalvetasude summad, kulud ja ettevõtjate arv võeti aluseks 2012. aasta andmetel. Töö käigus analüüsiti võimalikku maksekoormust ettevõtjatele uute stsenaariumite rakendumise korral. Hinnati ja prognoositi järelevalvetasude koormust nii ettevõtjatele kui ka riigile perioodil 2015–2023. Stsenaariume oli kuus: individuaalne kontrollikulu, individuaalne kontrollikulu + mikroettevõtjate vabastamine tasust, jagatud kogukulu, jagatud kogukulu+ mikroettevõtjate vabastamine tasust, jagatud kogukulu + Bonus-malus süsteem, jagatud kogukulu+ mikroettevõtjate vabastamine tasust + Bonus-malus süsteem. Viidi läbi ankeetküsitlus VTA järelevalve alla kuuluvate ettevõtjate seas, arvamused ja hinnangud koguti stsenaariumite osas eraldi ka valdkonna ametnikelt ja põllumajandus- ning toidukäitlemise valdkonna esindusorganisatsioonidelt ja erialaliitudelt (edaspidi sotsiaalpartneritelt). Läbiviidud analüüsi ja tulemuste baasil esitati poliitikasoovitused optimaalseima stsenaariumi rakendamiseks Eesti kontekstis.