Eesti Maaülikooli zoomeedikumi kogud : kujunemislugu ja ülevaade

Zoomeedikumi kogude kujunemislugu. Käesolevas teatmikus käsitletavad Eesti Maaülikooli Zoomeedikumi unikaalsedkogud paiknevad Tartus Kreutzwaldi 62 morfoloogia tiivas esimesel korrusel(ruumid M-22 ja M-24). Kogud võimaldavad süüvida veterinaarmeditsiiniajaloo ning mitme distsipliini õppimisse. Neil on Tartu veterinaarõppeasutusepika ajalooga seonduvalt suur kultuuriväärtus. Teadusetegijad leiavad kogudestvajalikku uurimis- ja võrdlusmaterjali. Eriti tarvilik on see arheoloogilistel kaevamistelleitud luude loomaliigiliseks identifitseerimiseks. Kogudega tutvuminelaiendab huviliste bioloogilist ja meditsiinilist silmaringi. Teatmiku kasutaja saabvajalikku teavet kogude kujunemise ajaloo ja sisu kohta, et edaspidi Zoomeedikumikülastades süveneda huvipakkuvasse materjalisse juba valikuliselt. Teatmikei asenda kogude kataloogi. Huvipakkuvat ainest võib leida Zoomeedikumistmujaltki, kuid see jääb käesolevas teatmikus puudutamata.Praeguse Eesti Maaülikooli eelkäija oli Tartu Veterinaariakool, mis rajati1848. aastal. Juba selle algusperioodil asuti õppetoolides looma eduka õppe- jateadustöö tegemiseks vajalikke kollektsioone. Õppeasutuse statuut nägi ette järgmistekogude loomist:• loomaanatoomia preparaadid,• kirurgia- ja sünnitusabi riistastik,• näidishobuseraudade ja -rakendite kogu,• sööda-, ravi- ja mürktaimede herbaarium,• raamatukogu.Esimesed õppevahendid saadi Vilniuse Medikokirurgilisest Akadeemiast ja Kaasaniülikooli veterinaaria kateedrist nende likvideerimise järel. Akadeemia veterinaariaosakonna preparaadid kingiti 1843. aastal Tartu ülikoolile ja anti hiljemüle vastavatud veterinaariakoolile. 1873. aastal muudeti veterinaariakool TartuVeterinaariainstituudiks. Sellega suurenes märgatavalt õppeasutuse eelarve, misvõimaldas hankida rohkem õppevahendeid. Eriti suureks paisusid kogud veterinaardistsipliinides,milles kasutati rohkesti näidismaterjali, nagu näiteks normaal-ja patoanatoomia.Tartu Veterinaariainstituut lakkas olemast 1918. aastal, mil enamik varasid, shüks Euroopa paremaid veterinaarraamatukogusid (ligemale 30 000 köidet koos renessansiaegsete haruldustega) evakueeriti Saratovisse, kus nende baasil rajatipeatselt uus õppeasutus. 1919. aastal loodi Tartu ülikooli koosseisus loomaarstiteaduskond, mis viidi1951. aastal üle vastasutatud Eesti Põllumajanduse Akadeemia (praeguse EestiMaaülikooli) koosseisu. Aegade vältel on kogusid täiendatud pidevalt, ent paljupreparaate on aja jooksul nii füüsiliselt kui ka moraalselt kulunud. Seepärast onnad sageli minema visatud, mõtlemata nende võimalikule ajaloolisele väärtusele.Teisalt on see vähemalt osaliselt olnud paratamatu ja õigustatudki.Tänuväärt tegu on olnud õppetoolide ajaloolise väärtusega ainese edastamineZoomeedikumi teiste veterinaardistsipliinide kogusse, samuti manala teele lahkunudveterinaarõppejõududele ja -arstidele kuulunud esemete ja kirjavara annetamine(isikute nimed avaldatakse allpool kogude ja alakogude lähemal käsitlemisel).Tartu Veterinaariakooli õppekogud paiknesid alguses Tartu ülikoolile kuuluvasnn Akadeemilise Musse majas, mida esialgse omaniku perekonnanime järgi kutsutaksetänapäevalgi Bocki majaks (toonane Jaani tänav, praegu Ülikooli 16).Aastatel 1856–2000 asus Tartu veterinaariaõppeasutus Ülejõe linnaosas Narvamaantee äärsel krundil. 1990. aastatel kolis Eesti Põllumajandusülikooli loomaarstiteaduskondtasapisi linna piirile Kreutzwaldi 62 valminud ruumidesse, kusta töötab Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudinatänaseni. Zoomeedikumi kogusid on pidevalt hooldatud. Aastatel 1997–2002 eksisteeristollases Eesti Põllumajandusülikooli loomaarstiteaduskonnas omaette üksusenaanatoomia, patoanatoomia ja ortopeedia kogude baasil moodustatud veterinaarmeditsiinimuuseum, mida juhatas Velta Lokk.Aastatel 2006–2008 tegeldi riikliku programmi „Humanitaar- ja loodusteaduslikudkogud” projekti raames Zoomeedikumi kogude põhjaliku inventeerimise,dokumenteerimise, korrastamise, arvutiandmebaasi loomise ja hoiutingimusteparandamisega kaasaja tasemel (projekti juht Enn Ernits). See töö jätkub edaspidigi.Zoomeedikumi kogudel on oma kodulehekülg, mille kujundas üliõpilaneTarmo Niine.