Viinapuu (Vitis) hübriidsortide saagi fenoolne küpsus sõltuvalt aastast

English. Grapevine growers in Estonia do not have enough experience and there have been problemsproducing grapes with high phenolic compound content. Additionally there have not beenenough research data about phenolic compound content and it’s stability in grapes.On the basis of recent research and gained knowledge, a hypothesis was raised, that wine grapephenolic maturity is significantly depending on year and with good selection of cultivars it ispossible to produce yield with more stable quality. The aim of current Bachelor’s thesis was todetermine the impact of the year conditions on phenolic compounds on common hybrid grapecultivars (‘Hasanski Sladki’, ‘Zilga’ and ‘Rondo’) In Estonia. The research was carried out atthe Estonian University of Life Sciences at the Rõhu experimental station in 2010 to 2018.Results of the research were following:Phenolic compound content in researched cultivars varied as follows:• ’Hasanski Sladki’ phenolic compounds content varied in the range 192…394 mg/100g• ’Zilga’ phenolic compounds content varied in the range 214…372 mg/100g• ’Rondo’ phenolic compounds content varied in the range 374…671 mg/100gResearch shows significant impact of years conditions on phenolic compounds content in‘Hasanski Sladki’, ‘Zilga’ and ‘Rondo’. Lowest values were in 2012. In 2011 phenoliccompound content reached average or above average levels with every cultivar. ‘Zilga’ hadmost stable phenolic compounds content, as in 6 out of 9 experimental years, the results wereabove average.Anthocyanins content in researched cultivars varied as follows:• ’Hasanski Sladki’ anthocyanins content varied in the range 30…138 mg/100g• ’Zilga’ anthocyanins content varied in the range 32…150 mg/100g• ’Rondo’ anthocyanins content varied in the range 75…405 mg/100g Year conditions have significant impact on anthocyanins content in ’Hasanski Sladki’, ’Zilga’and ’Rondo’ grapes. Out of 9 researched years, in 4 of them the antocyanins content in ’Zilga’and ’Rondo’ were above average, with ’Hasanski Sladki’ it was 5 years out of 9. Lowestanthocyanins content in all cultivars were at 2014. Year 2018 stands out, as every cultivar hadabove average anthocyanins content.Taking research results into account, it can be concluded that the hypothesis of the researchwas confirmed. Year conditions have significant impact on phenolic compounds content inin ‘Hasanski Sladki’, ‘Zilga’ and ‘Rondo’ cultivars. Research showed also that phenoliccompound content was varying between cultivars. It means that cultivars have differentcharacteristics and they react differently to weather conditions. For red wine production it’simportant to use high quality grapes with high levels of phenolic compounds. Therefore it isnot possible every year to produce good quality red wine. On years with problematic yield,there is possibility to produce rose or white wines.

Eesti viinamarjakasvatajatel on vähe kogemusi ja probleeme on olnud viinamarjadefenoolse küpsuse saavutamisel, lisaks ei ole olnud veel piisavalt palju katseandmeidveiniviinamarjade fenoolsete ühendite sisalduse ja stabiilsuse kohta.Lähtudes varasematest katsetöödest ja andmetest, püstitati uurimistöös hüpotees, etveiniviinamarjade fenoolne küpsus sõltub oluliselt aastast, ning sordivalikuga on võimaliktoota stabiilsema kvaliteediga saaki. Bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada väljaaastate mõju Eestis levinumate viinapuu hübriidsortide (’Hasanski Sladki’, ’Zilga’ ja’Rondo’) fenoolsele küpsusele. Uurimistöö viidi läbi Eesti Maaülikooli Rõhu Katsejaamasavamaa viinapuuistanduses aastatel 2010 – 2018.Uurimistöö tulemused olid järgmised:Katsesortide fenoolide kogusisaldus marjades varieerus aastati järgmiselt:• ’Hasanski Sladki’ fenoolide kogusisaldus varieerus vahemikus 192…394mg/100g.• ’Zilga’ fenoolide kogusisaldus varieerus vahemikus 214…372 mg/100g• ’Rondo’ fenoolide kogusisaldus varieerus vahemikus 374…671 mg/100gAnalüüsi käigus tuli välja aastate oluline mõju katsesortide fenoolide sisaldusele.Madalaimad fenoolide sisaldused kõikidel katsesortidel olid 2012. aastal. 2011. aastalsaavutasid kõik sordid fenoolide sisalduse keskmisel või üle keskmise tasemel. ’Zilga’fenoolide sisaldus marjades oli kõige stabiilsem, olles üheksast katseaastast kuuel ülekeskmise või keskmisel tasemel.Katsesortide antotsüaanide sisaldus marjades varieerus aastati järgmiselt:• ’Hasanski Sladki’ antotsüaanide sisaldus varieerus vahemikus 30…138 mg/100g• ’Zilga’ antotsüaanide sisaldus varieerus vahemikus 32…150 mg/100g• ’Rondo’ antotsüaanide sisaldus varieerus vahemikus 75…405 mg/100gAntotsüaanide sisaldus oli kõikide sortide puhul aastati varieeruv. ’Zilga’ ja ’Rondo’saavutasid neljal aastal üle keskmise või keskmisel tasemel antotsüaanide sisalduse,’Hasanski Sladki’ seevastu viiel aastal. 2011. aasta antotsüaanide sisaldus oli igal sordilalla keskmise. Kõige madalam katsesortide antotsüaanide sisalduse tase oli 2014. aastal.Üle keskmise kõrged antotsüaanide sisaldused ’Hasanski Sladki’, ’Zilga’ ja ’Rondo’viljades olid 2018. aastal.Lähtudes eelnevast, võib öelda, et uurimistöös püstitatud hüpotees leidis kinnitust –aastad mõjutasid oluliselt sortide ’Hasanski Sladki’, ’Zilga’ ja ’Rondo’ fenoolide sisaldustmarjades. Katsetest selgus ka, et fenoolsete ühendite varieeruvus oli sorditi erinev. Seenäitab, et sordid on erinevate omadustega ja reageerivad aastate ilmastiku mõjuleerinevalt. Punase viinamarjaveini valmistamisel on oluline toormaterjali kvaliteet.Katsetulemuste põhjal selgus et igal aastal ei saa valmistada kvaliteetset punastviinamarjaveini. Probleemsetel aastatel võib valmistada roosat või valget veini.