Oder ristiku allakülviga mahe- ja tavaviljeluses

English. In 2008, the five long-term field crop rotation experiments of organic and conventional growingsystems were established at the EULS Institute of Agriculture and Environment in Eerika. Thedata used in this study was gathered during a time period stretching from 2012 to 2015. The mainpurpose of this thesis was to explore what influence organic and conventional farming systemshave on the yield growth and yield quality of barley over a time period of two years as well as tomeasure the yearly biomass growth of the undersowen red clover.In this experiment, seven different nitrogen resources (three in organic and four in conventionalfarming systems) were used. The four conventional test fields had diffrent nitrogen quantity N0 - 0kg ha-1, N40 - 40 kg ha-1, N80 - 80 kg ha-1, N120 - 120 kg ha-1. The three organic test fields haddiffrent nitrogen sources: M1 got nitrogen from legumes crop (red clover), M2 got nitrogen bothfrom legumes crop and catch crops and M3 got its nirtogen from organic manure 10t ha-1 inaddition to other sources.The study showed a 55% higher barley yield from conventional farming. Protein content andprotein yield also showed better growth from conventional farming systems, 29% and 66%respectively. Yet, organic farming resulted in red clover biomass growing 28% larger.

Töö põhineb 2008. a. Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Eerikal asuvalepõllule rajatud pikaajalisel katsel. Antud uurimuses on kasutatud 2012.–2015. aastal kogutudandmeid. Töö eesmärgiks oli selgitada kaheaastase perioodi jooksul mahe- ja tavaviljelusviisimõju odra sordi ’Anni’ terasaagi suurusele ja kvaliteedile ning allakülvatud punase ristikubiomassisaagile ning järgneval aastal kasvanud punase ristiku kui põhikultuuri biomassisaagile.Katses oli kasutusel seitse väetusvarianti (kolm mahesüsteemis ning neli tavasüsteemis), miserinesid üksteisest kasutatud lämmastikväetiste ja lämmastiku koguste poolest. Tavasüsteemisolevad neli varianti erinesid üksteisest lämmastiku koguste poolest: N0, N40, N80 ja N120, missaid lämmastikku vastavalt 0, 40, 80 ja 120 kg N ha-1. Mahesüsteemis olid järgmised orgaaniliselämmastiku allikad: M1– külvikorras kasvanud liblikõieliste poolt seotud õhulämmastik, M2 –lisandus õhulämmastikule ka talvel kasvatatud vahekultuuri poolt seotud lämmastik ning M3 saikahele eelnevale lisaks kevadel mulda viidud sõnnikut 10 t ha-1.Odra terasaaki mõjutas allakülvatud punase ristiku biomassi suurus. Odra terasaak tavasüsteemisoli erinevates viljelusviisi variantides katseaastate ja katse korduste keskmisena 55% suuremmahesüsteemis samast näitajast. Allakülvatud punase ristiku biomassisaak oli mahesüsteemistavasüsteemi omast 28% suurem. Mineraalse lämmastikväetise otsemõjul esimesel aastal usutavaltvähenenud liblikõielise maapealne biomassisaak paranes tunduvalt järelmõju aastal.Proteiinisisaldus ja proteiinisaak olid samuti suuremad tavasüsteemis, need näitajaid olid vastavalt29% ja 66%