Intensiivistatud küttimise efektiivsus metssea arvukuse vähendamisel sigade Aafrika katku tingimustes

Metssigade arvukus on maailmas viimastel aastakümnetel järsult kasvanud. Selle põhjuseks peetakse soodsaid ilmastikutingimusi, metssea suurt järglaste arvu ja kerget toidu kättesaadavust. Metssigade arvukuse kontrolli all hoidmisega tegelevad peamiselt jahimehed. Euroopas on jahimeeste koguarvu langustrendis, kuid kütitud metssigade arv viimastel aastatel suurenenud. Eestis kasutatakse metssigade arvukuse hindamiseks talviseid jäljeradasid, roojahunnikuid, tuhnismislaike, liikluses hukkunuid isendite arvu, vaatlus- ja küttimistulemusi. Ulukite suur asustustihedus võib põhjustada nendega seotud liiklusõnnetusi, kahjustada põllukultuure ja soodustada haiguste levikut. Viimasel kümnendil on metssigadel haiguspuhanguid põhjustanud sigade Aafrika katk. Tegemist on väga surmava viirushaigusega. Viiruse tõttu hukkunud sigade korjused on haiguse pikaajaliseks reservuaariks. Metssigade kaudu võib haigus levida ka kodusigadele ja põhjustada majanduslikku kahju põllumajandussektorile. Seetõttu on rahvusvahelised organisatsioonid viiruse tõrjumisemiseks välja töötanud asjakohased strateegiad ja meetmed. Eesti diagnoositi haigus esmakordselt 2014. aastal ning tänaseks on haiguse ohjamiseks ja nakkuste leviku vähendamiseks rakendatud mitmeid tõrjemeetmeid. Üheks rakendatavaks meetmeks on metssigade arvukuse vähendamine Mitmetes Euroopa riikides on peamiseks ulukite arvukuse vähendamise meetodiks jahipidamine. Metssea kasvava populatsiooni stabiliseerimiseks oleks vajalik rakendada intensiivistatud jahipidamist ja küttida vähemalt 65% loomade koguarvust. Intensiivne küttimine võib põhjustada populatsiooni kompensatsiooni reaktsioon ja haiguse laialdasema leviku. Kuna küttimine väheneb loomade arvukust, mis omakorda vähendab liigisisest konkurentsi ning seeläbi suurendab ka sööda kättesaadavust. Selle tagajärjel suurenevad emiste pesakonnad ning noorloomad kasvavad kiiremini ja saavutavad varem suguküpsuse. Lisaks võib igasugune inimtegevus nakatunud alal põhjustada suurenenud loomade liikumise ja haiguse kandumise taudivabasse piirkonda. Seetõttu on oluline erinevaid meetodeid analüüsida ja neid omavahel kombineerida.

The number of wild boars around the world has increased dramatically in recent decades. This may be due to favorable weather conditions, the large number of wild boar offsprings and the availability of feed. Controlling the wild boar population is mainly done by hunters. In Europe, the total number of hunters is in a downward trend, but the number of wild boars hunted has increased in recent years. In Estonia, winter tracks, excrement piles, soil disturbance and foraging spots, the number of animals killed in traffic, observation and hunting results are used to estimate the number of wild boars. The high population density of wild animals can cause traffic accidents, damage crops and promote the spread of diseases. In the last decade, African swine fever has caused disease outbreaks in wild and domestic pigs. It is a very deadly viral disease. Infected and subsequently deceased pig carcasses serve as a long-term reservoir for the disease. The disease can spread to domestic pigs through wild boars, causing economic damage to the agricultural sector. Therefore, international organizations have developed relevant strategies and measures to control the virus. The disease was first diagnosed in Estonia in 2014, and since then, several control measures have been implemented to manage the disease and reduce its spread. One of the measures is to reduce the number of wild boars. In several European countries, the main method of reducing the number of wild animals is hunting. To stabilize the growing population of wild boars, it is necessary to implement intensified hunting and cull at least 65% of the total number of animals. Unfortunately, intensive hunting can trigger a compensatory response in the population and contribute to the wider spread of the disease, because intensive hunting reduces the population, which, in turn, decreases intra-species competition and increases food availability. As a result, sow litters increase and young animals grow faster and reach sexual maturity earlier. In addition, any human activity in an infected area can lead to increased animal movement and transmission of the disease to a disease-free area. Since each method of reducing population has its advantages and disadvantages, therefore, it is important to analyze and combine different methods of population reduction.