Metsaökosüsteemi taastumise analüüs põlevkivikarjääride taasmetsastamisel

Karjääriviisiline kaevandamine mõjutab tugevalt keskkonda ja maastikku. See on tõsiseks probleemiks kogu maailmas. Eestis rikub kaevandamine aastas umbes 250 ha suuruse maa-ala. Kõige paremaks rekultiveerimisviisiks on metsastamine, mis mängib peamist rolli ökosüsteemide taastamises. Käesolevas töös kasutatakse andmeid, mis on kogutud Aidu, Viivikonna ja Sirgala põlevkivikarjääri taasmetsastatud aladelt. Kõikidelt proovialadelt koguti puistu takseerandmed, võeti mullaproovid ja inventeeriti taimestikku. Töös analüüsiti puistu kõrgusindeksi H50 sõltuvust mullaparameetritest. Aidu karjääri männikute puhul mõjutasid kõrgusindeksit H50 mullakihi paksus, mulla üldlämmastiku sisaldus, mulla pH ja mulla fosfori sisaldus. Viivikonna karjääri männipuistutes avaldasid kõrgusindeksile mõju mullakihi paksus, mulla üldlämmastiku sisaldus, mulla orgaanilise süsiniku sisaldus ja mulla fosfori sisaldus. Sirgala karjääri männikute kõrgusindeksit mõjutasid mullakihi paksus, mulla üldlämmastiku sisaldus, mulla orgaanilise süsiniku sisaldus ja mulla kaaliumi sisaldus. Alustaimestiku analüüsist selgus, et kokku kasvab Aidu, Sirgala ja Viivikonna proovialadel 144 soontaimeliiki ja 54 samblaliiki. Looduskaitsealustest soontaimedest esines proovialadel kokku seitse III kaitsekategooria liiki. Ühtegi kaitsealust sammaltaime proovitükkidelt ei avastatud. Proovialadel kasvavate soon- ja sammaltaimede kohta tehti indikaatorliikide analüüs, mille tulemusena tuvastati indikaatorliikidena 25 soontaime- ja 11 samblaliiki. Katsealade ökosüsteemide erinevusele viitavad nii soontaimede ordinatsiooniskeem kui ka kõiki mõõdetud tunnuseid kaasav peakomponentanalüüs. Proovialadele on tekkimas uus sobilik kasvukoht ohustatud liikidele ning ökosüsteemid kolmes karjääris arenevad erinevalt.

Mining in open quarries affects the environment and the landscape intensely. It is a significantproblem all over the world. In Estonia such mining impacts about 250 hectares of land every year. The best method to re-cultivate these areas is afforestation, which is an important tool in the restoration of ecosystems. For this study the data has been gathered from the afforested areas from Aidu, Viivikonna and Sirgala oil shale quarries. Different stand, aundergrowth and soil characteristics were collected from all of the sample plots. The relations of height index H50 to the soil parameters was analyzed in this study. The height index H50 of the pine stands in Aidu quarry was affected by the thickness of the soil, the content of total nitrogen in the soil, the soil pH and the level of phosphorus assimilated by the plants. The height index H50 of the pine stands in Viivikonna quarry was affected by the thickness of the soil, the content of total nitrogen in the soil, the content of the organic carbon in the soil and the level of phosphorus assimilated by the plants. The height index H50 of the pine stands in Sirgala quarry was affected by the thickness of the soil, the total content of nitrogen in the soil, the content of organic carbon in the soil and the content of potassium assimilated by the plants. The results of the undergrowth analysis showed the presence of 144 vascular and 54 moss plants in Aidu, Sirgala and Viivikonna sample plots. Among them, also seven vascular plants were identified, that are protected under the third protection category. Indicator species analysis for the Aidu, Viivikonna and Sirgala sample plots presented 25 vascular plants and 11 moss plants. The NMS ordination scheme of vascular plant and the principle component analysis, that covered all the measured characteristics, indicate a significant difference between the study areas. In the study areas, new suitable habitats for endangered species are emerging however, the new ecosystems in the three quarries develop differently.