Põua mõju hariliku kuuse (Picea abies) ja arukase (Betula pendula) juurdekasvule puht- ja segapuistutes

Kliimasoojenemise tõttu esineb tänapäeval sagedamini tõsisemaid põudasid, mis mõjutavad puude juurdekasvu. Eriti tugevalt on sellest mõjutatud majanduslikult olulised liigid nagu harilik kuusk ja arukask. Käesoleva töö eesmärk on leida, kuidas erineb arukaskede ja harilike kuuskede kasv põua ajal puht- ja segapuistus ning kui oluline on ümberkaudne konkurents ja liigiline mitmekesisus põua ajal kasvu vastupidavusele. Töö käigus koguti 180 puurproovi üheksast puistust: kolmest kaasikust, kolmest kuusikust ning kolmest segapuistust. Igast puistust võeti puurproovid 15 juhuslikult valitud puudelt ja mõõdeti aastarõnga laiused ja arvutati nendest aastarõnga juurdekasvu pindalad (BAI). Konkurentsi ja liigilise mitmekesuse hindamiseks mõõdeti neli subjektpuu naaberpuud ja saadud andmete põhjal arvutati konkurentsi- ja mitmekesisuse indeksid. Põudade tuvastamiseks kasutati töös Tartu-Tõravere meteoroloogiajaama temperatuuride ja sademete andmeid, mille põhjal arvutati standardiseeritud sademete ja aurustamist indeksid (SPEI). Kasvureaktsiooni põuale hinnati kuue põua-aasta korral, mis ilmnesid aastatel 1992, 1999, 2002, 2006, 2011 ja 2018. Tulemused näitasid, et kasvureaktsioon põuale sõltub põua tugevusest, puuliigist ja kasvukohatüübist. Käesolevas töös täheldati, et kuuse radiaalkasv langes samal põua-aastal ja kase juurdekasv mõnel juhul põua-aastal ei vähenenud, vaid langes põuale järgneval aastal. Kasvu vastupidavus põuale oli kõige madalam sinilille kaasikus, kus kasv ei taastunud pärast põuda (1999 ja 2002). Segapuistu liigiline mitmekesisus leevendab põua mõju puuliikidele angervaksa ja jänesekapsamustika kasvukohatüübil. Konkurentsil oli statistiliselt oluline mõju kuuskede taastumisvõimele. Kaskede kasvu taastumisperioodi mõjutab oluliselt nii konkurents kui liigiline mitmekesisus.

Due to global warming, more severe droughts are occurring more frequently nowadays, affecting tree growth. Economically important species such as spruce and ash are particularly affected. The aim of this work is to find out how the growth of Norway spruce and Norway spruce differs during drought in pure and mixed stands, and how important the surrounding competition and species diversity are for growth resilience during drought. In the course of the study, 180 tree samples were collected from nine stands: three gorse stands, three spruce stands and three mixed stands. From each stand, 15 randomly selected trees were sampled and the widths of the annual rings were measured and from these the annual ring increment areas (BAI) were calculated. To assess competition and species diversity, four adjacent trees of the subject tree were measured and the resulting data were used to calculate competition and diversity indices. For drought detection, temperature and precipitation data from the Tartu-Tõravere meteorological station were used in the work and standardised precipitation and evaporation indices (SPEI) were calculated. Growth response to drought was assessed for six drought years, which occurred in 1992, 1999, 2002, 2006, 2011 and 2018. The results showed that growth response to drought depends on drought severity, tree species and site type. In the present work, it was observed that spruce radial growth decreased in the same year of drought and that in some cases, birch root growth did not decrease in the year of drought but decreased in the year following the drought. Drought tolerance was lowest in the blue-flower cover where growth did not recover after drought (1999 and 2002). Species diversity in mixed stands mitigates the effects of drought on tree species in the angervax and hare's-foot mustard habitat types. Competition had a statistically significant effect on the regeneration capacity of spruce. Both competition and species diversity have a significant effect on the recovery period of birch growth.