Viinapuu (Vitis) hübriidsortide saagi fenoolne küpsus sõltuvalt aastast

Eesti viinamarjakasvatajatel on vähe kogemusi ja probleeme on olnud viinamarjade fenoolse küpsuse saavutamisel, lisaks ei ole olnud veel piisavalt palju katseandmeid veiniviinamarjade fenoolsete ühendite sisalduse ja stabiilsuse kohta. Lähtudes varasematest katsetöödest ja andmetest, püstitati uurimistöös hüpotees, et veiniviinamarjade fenoolne küpsus sõltub oluliselt aastast, ning sordivalikuga on võimalik toota stabiilsema kvaliteediga saaki. Bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada välja aastate mõju Eestis levinumate viinapuu hübriidsortide (’Hasanski Sladki’, ’Zilga’ ja ’Rondo’) fenoolsele küpsusele. Uurimistöö viidi läbi Eesti Maaülikooli Rõhu Katsejaamas avamaa viinapuuistanduses aastatel 2010 – 2018. Uurimistöö tulemused olid järgmised: Katsesortide fenoolide kogusisaldus marjades varieerus aastati järgmiselt: • ’Hasanski Sladki’ fenoolide kogusisaldus varieerus vahemikus 192…394 mg/100g. • ’Zilga’ fenoolide kogusisaldus varieerus vahemikus 214…372 mg/100g • ’Rondo’ fenoolide kogusisaldus varieerus vahemikus 374…671 mg/100g Analüüsi käigus tuli välja aastate oluline mõju katsesortide fenoolide sisaldusele. Madalaimad fenoolide sisaldused kõikidel katsesortidel olid 2012. aastal. 2011. aastal saavutasid kõik sordid fenoolide sisalduse keskmisel või üle keskmise tasemel. ’Zilga’ fenoolide sisaldus marjades oli kõige stabiilsem, olles üheksast katseaastast kuuel üle keskmise või keskmisel tasemel. Katsesortide antotsüaanide sisaldus marjades varieerus aastati järgmiselt: • ’Hasanski Sladki’ antotsüaanide sisaldus varieerus vahemikus 30…138 mg/100g • ’Zilga’ antotsüaanide sisaldus varieerus vahemikus 32…150 mg/100g • ’Rondo’ antotsüaanide sisaldus varieerus vahemikus 75…405 mg/100g Antotsüaanide sisaldus oli kõikide sortide puhul aastati varieeruv. ’Zilga’ ja ’Rondo’ saavutasid neljal aastal üle keskmise või keskmisel tasemel antotsüaanide sisalduse, ’Hasanski Sladki’ seevastu viiel aastal. 2011. aasta antotsüaanide sisaldus oli igal sordil alla keskmise. Kõige madalam katsesortide antotsüaanide sisalduse tase oli 2014. aastal. Üle keskmise kõrged antotsüaanide sisaldused ’Hasanski Sladki’, ’Zilga’ ja ’Rondo’ viljades olid 2018. aastal. Lähtudes eelnevast, võib öelda, et uurimistöös püstitatud hüpotees leidis kinnitust – aastad mõjutasid oluliselt sortide ’Hasanski Sladki’, ’Zilga’ ja ’Rondo’ fenoolide sisaldust marjades. Katsetest selgus ka, et fenoolsete ühendite varieeruvus oli sorditi erinev. See näitab, et sordid on erinevate omadustega ja reageerivad aastate ilmastiku mõjule erinevalt. Punase viinamarjaveini valmistamisel on oluline toormaterjali kvaliteet. Katsetulemuste põhjal selgus et igal aastal ei saa valmistada kvaliteetset punast viinamarjaveini. Probleemsetel aastatel võib valmistada roosat või valget veini.

Grapevine growers in Estonia do not have enough experience and there have been problems producing grapes with high phenolic compound content. Additionally there have not been enough research data about phenolic compound content and it’s stability in grapes. On the basis of recent research and gained knowledge, a hypothesis was raised, that wine grape phenolic maturity is significantly depending on year and with good selection of cultivars it is possible to produce yield with more stable quality. The aim of current Bachelor’s thesis was to determine the impact of the year conditions on phenolic compounds on common hybrid grape cultivars (‘Hasanski Sladki’, ‘Zilga’ and ‘Rondo’) In Estonia. The research was carried out at the Estonian University of Life Sciences at the Rõhu experimental station in 2010 to 2018. Results of the research were following: Phenolic compound content in researched cultivars varied as follows: • ’Hasanski Sladki’ phenolic compounds content varied in the range 192…394 mg/100g • ’Zilga’ phenolic compounds content varied in the range 214…372 mg/100g • ’Rondo’ phenolic compounds content varied in the range 374…671 mg/100g Research shows significant impact of years conditions on phenolic compounds content in ‘Hasanski Sladki’, ‘Zilga’ and ‘Rondo’. Lowest values were in 2012. In 2011 phenolic compound content reached average or above average levels with every cultivar. ‘Zilga’ had most stable phenolic compounds content, as in 6 out of 9 experimental years, the results were above average. Anthocyanins content in researched cultivars varied as follows: • ’Hasanski Sladki’ anthocyanins content varied in the range 30…138 mg/100g • ’Zilga’ anthocyanins content varied in the range 32…150 mg/100g • ’Rondo’ anthocyanins content varied in the range 75…405 mg/100g Year conditions have significant impact on anthocyanins content in ’Hasanski Sladki’, ’Zilga’ and ’Rondo’ grapes. Out of 9 researched years, in 4 of them the antocyanins content in ’Zilga’ and ’Rondo’ were above average, with ’Hasanski Sladki’ it was 5 years out of 9. Lowest anthocyanins content in all cultivars were at 2014. Year 2018 stands out, as every cultivar had above average anthocyanins content. Taking research results into account, it can be concluded that the hypothesis of the research was confirmed. Year conditions have significant impact on phenolic compounds content in in ‘Hasanski Sladki’, ‘Zilga’ and ‘Rondo’ cultivars. Research showed also that phenolic compound content was varying between cultivars. It means that cultivars have different characteristics and they react differently to weather conditions. For red wine production it’s important to use high quality grapes with high levels of phenolic compounds. Therefore it is not possible every year to produce good quality red wine. On years with problematic yield, there is possibility to produce rose or white wines.