Eesti üliõpilaste ökoloogilise jalajälje analüüs

Säästlik ja jätkusuutlik areng on tänapäeval inimühiskonna hea elu eelduseks. Sellest, kui jätkusuutliku eluviisiga on tänapäeva ühiskond, sõltub suuresti järeltulevatele põlvedele loodav elukeskkonna kvaliteet. Üheks jätkusuutlikkuse mõõdupuuks on ökoloogilise jalajälje meetodi kasutamine. Antud bakalaureusetöös keskendub töö autor Eesti üliõpilaste poolt tekitatava ökoloogilise jalajälje suuruse välja selgitamisele ja analüüsimisele. Sihtgrupp üliõpilased valiti töö jaoks seepärast, et sinna kuuluvad indiviidid, kelle elustiil, tarbimisharjumused ja otsused hakkavad mõjutama edasist tulevikku. Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on läbiviidava uuringu tulemuste põhjal teha järeldusi Eesti üliõpilaste tarbimisharjumuste ning nende poolt tekitatava ökoloogilise jalajälje intensiivsuse kohta. Töö teoreetilises osas kirjeldab autor põhjalikumalt jätkusuutlikku eluviisi ja ökoloogilise jalajälje olemust (eeldused ja piirangud, ühikud ja kordajad, erinevad arvutamismeetodid). Töö empiirilises osas viiakse läbi Eesti üliõpilaste seas Eesti üliõpilaste ökoloogilise jalajälje küsitlus, mille kaudu selgitatakse välja, kui suur on keskmiselt Eesti üliõpilaste poolt tekitatud ökoloogiline jalajälg. Eesti üliõpilaste ökoloogilise jalajälje uuringu läbiviimisel kasutab autor Tartu Ülikooli geograafia osakonna poolt loodud ökoloogilise jalajälje küsimustikku ja kalkulaatorit. Omalt poolt lisab autor küsimustikule mõningad täiendused. Töö autor jagab ka ettepanekuid, kuidas ökoloogilise jalajälje suurust üliõpilaste seas vähendada. Käesoleva uuringu tulemustest selgub, et Eesti üliõpilaste keskmine ökoloogilise jalajälje suurus on 2,91 globaalhektarit aastas. Võttes arvesse seda, et jätkusuutliku elu tagamiseks ei tohiks inimeste keskmine ökoloogilise jalajälje suurus ületada 1,8 globaalhektarit aastas, on Eesti üliõpilastel kindlasti arenguruumi. Samas pidades silmas Eesti rahva ökoloogilise jalajälje intensiivsust (7,88 globaalhektarit aastas), on üliõpilased kindlasti sihtgrupp, kelle tarbimine on väiksem võrreldes Eesti keskmisega.

Efficient and sustainable development is nowadays a prerequisite for a good life of human society. The quality of the environment that our children will have depends mostly on the sustainable way of living in today's society. One way of measuring the sustainability is to use the ecological footprint method. Author of this thesis focuses on identifying and analyzing the ecological footprint of the students in Estonia. The target group ‘students’ was selected since their lifestyles, consumption habits and decisions will affect the future life. The purpose of this Bachelor’s thesis is to draw conclusions of Estonian students’ consumption patterns and their ecological footprint intensity. In the theoretical part, the author describes the sustainable way of life and the nature of the ecological footprint in more detailed way (assumptions and limitations, units and coefficients, different calculation methods). The empirical part shows ecological footprint survey that is carried out among students in Estonia, which shows how large is the average ecological footprint of Estonian students. The questions and a calculator that author uses for carrying out the survey are created by the geological department of the University of Tartu. Author adds few additions to the survey. Also, suggestions on how to reduce the ecological footprint among students are shared. The results of this study show that the average ecological footprint size of Estonian students is 2,91 global hectares per year. Taking into consideration that when securing a sustainable life for all humans, the average ecological footprint should not exceed the size of 1,8 global hectares per year, the Estonian students have definitely some room for improvement. On the other hand, when considering the Estonian average ecological footprint intensity (7,88 global hectares per year), the students are definitely a target group whose consumption is lower compared to the Estonian average.