Eelneva aasta rapsipõldude kauguse mõju naeri-hiilamardika arvukusele ja parasiteerituse tasemele

Naeri-hiilamardikas (Brassicogethes aeneus Fabricius) on laialt levinud ristõielisteletaimedele spetsialiseerunud rapsikahjur Euroopas. Rapsi kasvupindala suurenemisetulemusel on naeri-hiilamardika populatsioonid kasvanud ja nad on muutunud suuremaksprobleemiks rapsikasvatajatele. Hiilamardika tõrjumiseks kasutatakse peamiseltpüretroididel põhinevaid insektitsiide. Tihti manustatakse neid profülaktiliselttõrjekriteeriumeid arvesse võtmata, mille tulemusel on naeri-hiilamardikatel tekkinudresistentsus selle toimeaine suhtes. Järjest enam otsitakse loodussäästlikumaid alternatiivekahjurite tõrjel ning üks keskkonnasäästlikumaid viise on looduslike vaenlastesoodustamine, kellest olulisemad on kiletiivalised parasitoidid. Peamised parasitoidid, keson kõige edukamad naeri-hiilamardikate bioloogilises tõrjes on Phradis interstitialis,Phradis morionellus ja Tersilochus heterocerus.Käesoleva töö eesmärgiks oli välja uurida kas ja kuidas mõjutab eelneva aasta rapsipõllukaugus naeri-hiilamardikate arvukust ja nende parasiteerituse taset talirapsil. Lisaks oliesitatud ka kolm hüpoteesi: (I) eelmise aasta rapsipõllu lähedus suurendab hiilamardikavastsete arvukust rapsitaimedel; (II) eelmise aasta rapsipõllu lähedus suurendabhiilamardikate vastsete parasiteerituse taset; (III) parasitoidide liigiline koosseis ei olemõjutatud eelmise aasta rapsipõllu lähedusest. Katses oli kokku oli 12 põldu, millestkuus asusid lähemal kui 500 meetrit eelmise aasta talirapsi põldudest ning kuus põlduasusid kaugemal kui 500 meetrit eelmise aasta talirapsi põllust. Leiti, et oluliselt rohkemoli naeri-hiilamardika vastseid põldudelt, mis asusid eelmise aasta põldudest kaugemalkui 500 meetrit. Eelmise aasta rapsipõllu lähedus suurendas hiilamardikate vastseteparasiteerituse taset. Parasitoidide liigiline koosseis ei olnud mõjutatud eelmise aastarapsipõllu lähedusest. Käesolevas töös leiti, et domineerivaks liigiks oli Tersilochusheterocerus.

Inglés. The pollen beetle (Brassicogethes aeneus Fabricius) is one of the most abundant pest ofoilseed rape in Europe. Due to the increase in the growing area of oilseed rape, thepollen beetle is becoming an increasing problem, which is mainly controlled bypyrethroid-based insecticides. They are often managed prophylactically and withoutregard to economic threshold criteria; and therefore pollen beetles have begun todevelop resistance to this active ingredient. Therefore, more environmentally friendlyalternatives for pest control have been sought, one of the most effective of which is thepromotion of natural enemies, the most important of which are hymenopteranparasitoids. The three key parasitoids of the pollen beetle are Phradis interstitialis,Phradis morionellus and Tersilochus heterocerus.The aim of this study was to find out whether and how the distance from the previousyear’s oilseed rape fields affect the abundance of pollen beetles, their larvae and theirparasitism rate. The hypotheses was that (I) the proximity of last year's winter oilseedrape field increases the number of pollen beetle larvae in oilseed rape fields; (II) theproximity of the previous year's oilseed rape field increases the level of parasitism ofpollen beetle larvae; (III) the species composition of the parasitoids was not affected bythe proximity of the previous year's oilseed rape field. There were 12 winter oilseedrape fields in the experiment, six of which were located closer than 500 meters from theprevious year's winter oilseed rape fields and six fields were located farther than 500meters from the previous year's winter oilseed rape field. It was found that there weresignificantly more pollen beetle larvae in the fields located farther than 500 meters fromthe previous year's fields. The proximity of last year's winter oilseed rape field increasedthe level of parasitism of pollen beetle larvae. The species composition of the parasitoidswas not affected by the proximity of the previous year's winter oilseed rape field. In thiswork, it was found that the dominant parasitoid species was Tersilochus heterocerus.