„Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021‒2027“ ja „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021‒2027 rakenduskava“ rahastamisvahendi eelhindamine

„Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021‒2027“ ja „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021‒2027 rakenduskava“ rahastamisvahendi eelhindamine viidi läbi Maaeluministeeriumi tellimusel ja seda rahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014‒2020 vahenditest. Eelhindamise viis läbi Eesti Maaülikool.

Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 (MAK 2014‒2020) raames pakutakse põllumajandussektorile ja maamajandust mitmekesistavatele ettevõtjatele suunatud rahastamisvahendist mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu ja pikaajalist investeerimislaenu. Kalandussektoris on rahastamisvahendit rakendatud kahel programmperioodil – Euroopa Kalandusfondi (EKF) 2007‒2013 ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014‒2020 raames. Perioodil 2014‒2020 on kalandussektori ettevõtjatel võimalik taotleda kalatöötlemisega alustavate või tegelevate mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu, kalatöötlemisega alustavate või tegelevate ettevõtete pikaajalist investeerimislaenu ja vesiviljelustoodete tootmisega alustavate või tegelevate ettevõtete investeerimislaenu. Teisi rahastamisvahendi finantstooteid (tagatis ja omakapitaliinvesteering) Eestis kasutatud ei ole.Eelhindamise eesmärk on perioodi 2021–2027 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) rahastamisvahendi rakendamise eelhindamine, et anda hinnang programmperioodi 2014‒2020 rahastamisvahendi eelhindamises6 kindlaks tehtud turutõrgete ja rahastamisprobleemide asjakohasusele perioodil 2021–2027.Eelhindamise tulemusena antakse hinnang turutõrgete, rahastamisvahendile kavandatava summa, finantstoodete ja lõppkasusaajate kohta, samuti rahastamisvahendi võimalikule osale Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava ja EL ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärkide saavutamisel. Eelhindamisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõuga, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide kohta7.Rahastamisvahendi finantstoodete ehk laenude sihtrühmadena käsitletakse põllumajandustootjaid ja ühistuid, toiduainete ja joogitootjaid, kalapüüdjaid, kalanduse tootjaorganisatsioone, vesiviljelusega, kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamisega tegelevaid ettevõtteid8, sadamaid ning maalises asustuspiirkonnas tegutsevaid muid ettevõtjad.Uuring viidi läbi perioodil november‒detsember 2019 ning analüüsi täiendati perioodil jaanuar‒märts 2020. Uuringu käigus selgitati välja ja analüüsiti sihtrühmade majanduslikku olukorda, tulevast investeerimisvajadust, tuvastati turutõrked ja rahastamisprobleemid, kaardistati krediidiandjate hinnangud sihtrühmade olukorrale finantsturul, analüüsiti rahastamisvahendi rakendamise senist kogemust, prognoositi rahastamisvahendi potentsiaalset nõudlust, ning hinnati rahastamisvahendi panust ÜPP strateegiakava ja EMKVF perioodi 2021‒2027 eesmärkide saavutamisel.Sihtrühmade majandusliku olukorra analüüsimisel lähtuti Statistikaameti ja Eesti Panga andmetest, samuti kasutati Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) poolt 2019. aastal läbiviidud uuringu tulemusi9. Turutõrgete ja rahastamisprobleemide tuvastamiseks viidi läbi intervjuud sihtrühmade, krediidiasutuste ning rahastamisvahendi korraldus-, rakendus- ja makseasutuse esindajatega. Tulevase investeerimisvajaduse prognoosimiseks kasutati nii Statistikaameti andmeid kui ka uuringu raames läbi viidud intervjuude tulemusi. Rahastamisvahendi potentsiaalse nõudluse prognoosimisel lähtuti senise trendi määramisel Statistikaameti andmetest ettevõtete majandusnäitajate kohta ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) andmetest rahastamisvahendi finantstoodete kasutamise kohta perioodil 2014‒2020. Lisaks lähtuti rahastamisvahendi potentsiaalse nõudluse prognoosimisel hulgast eeldustest10. Nii investeeringuvajaduse kui rahastamisvahendi nõudluse prognoosimisel kasutati nelja (kalandussektori puhul viit) erinevat stsenaariumi. Krediidituru olukorra kaardistamisel lähtuti peamiselt krediidiasutuste esindajatega läbiviidud intervjuude tulemustest. Rahastamisvahendi rakendamise senise kogemuse analüüsimisel kasutati MESi andmeid nii EAFRD kui EMKF rahastamisvahendi finantstoodete kasutamise kohta perioodil 2014‒2019. Rahastamisvahendi panuse hindamisel ÜPP strateegiakava eesmärkide saavutamisse ja EMKVF prioriteetidesse lähtuti Maaeluministeeriumi (MeM) kodulehel mõlema poliitika kohta avaldatud informatsioonist ning eelhindamise käigus läbi viidud analüüsi tulemustest.Rahastamisvahendi eelhindamise tulemused on sisendiks perioodi 2021‒2027 rahastamisvahendi rakendamise ettepanekute väljatöötamisel ning EAFRD ja EMKVF rahastamiskavade kavandamisel.

Uuringu tulemuste kasutamisel palume viidata järgnevalt:Viira, A.-H., Lehtsaar, J. Nurmet, M., Lemsalu, K., Aro, K., Kreegimäe, K. 2020. „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021‒2027“ ja „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021‒2027 rakenduskava“ rahastamisvahendi eelhindamine. Lõpparuanne. Eesti Maaülikool, Aprill 2020.