Maa ostueesõigusega omandamise võimalused Rail Baltic projekti näitel

Rail Baltic projekt on üks peamisi raudteeprojekte Balti riikides. Selle elluviimiseks on vaja nii riikidevahelist koostööd kui ka siseriiklikke menetlusi. Projekti edukus sõltub sellest, kui hästi iga riik loob õigusliku aluse maade omandamiseks ühiskondlikes eesmärkides. Eestis on selle eesmärgi saavutamiseks kasutusel mõisted nagu maade omandamine ühiskondlikes eesmärkides. Lisaks on loodud eraldi seadus KAHOS, mille abil riik reguleerib oma tegevust maadega. Töö eesmärk oli hinnata maapanga loomise võimalusi Rail Baltic seotud rajamisega seotud maakorraldustööde tegemiseks. Uurimuses püstitatakse kaks küsimust, mille alusel analüüsitakse maatükke valitud piirkonnas. Nimelt Rapla maakond ja Kehtna vald. Analüüs hõlmab visuaalse kaardi loomist QGIS tarkvaras ja saadud andmete järgnevat läbivaatamist. Kokku oli uuritud territooriumil 603 tehingut. Andmed näitasid, et 117 krunti osales 2 kuni 5 tehingus ostu-müügi protsessis. Töö tulemusena selgus, et Rail Baltic trassi lähedal asuvad krundid omavad tavaliselt suuremat pindala ning neil toimus rohkem tehinguid. Enim tehinguid toimus 2013. aastal, kokku 53 tehingut. Vähim tehingute arv, 12 tehingut, oli aga 2023. aastal. Otstarbe osas kasutati uuritud territooriumil kõige rohkem metsamaad.

The Rail Baltic project is one of the main railway projects in the Baltic countries. To implement this, both transnational cooperation and domestic procedures are needed. The success of the project depends on how well each country creates a legal basis for acquiring land for social purposes. In Estonia, concepts such as land acquisition for social purposes are used to achieve this goal. In addition, a separate law KAHOS has been created, by which the state regulates its activities with lands. The aim of the work was to assess the possibilities of creating a land bank to perform land management works related to the construction of Rail Baltic. The research raises two questions, based on which plots of land in the selected area are analyzed. Namely, Rapla county and Kehtna municipality. The analysis includes the creation of a visual map in QGIS software and subsequent review of the resulting data. There were a total of 603 transactions in the investigated territory. The data showed that 117 plots were involved in the purchase-sale process in 2 to 5 transactions. As a result of the work, it became clear that plots located near the Rail Baltic route usually have a larger area and more transactions took place on them. The most transactions took place in 2013, a total of 53 transactions. However, the lowest number of transactions, 12 transactions, was in 2023. In terms of purpose, the most forest land was used in the studied territory.