Evaluating The Perceived Effects Of Climate Change On Rice Production Amongst Small-Scale Farmers In Ebonyi State, Nigeria

With the effects of climate change, food security and agricultural productivity are under threat, especially in regions reliant on staple crops like rice. This study aims to investigate the perceived impact of climate change on small-scale rice farming in Ebonyi State, Nigeria, a region central to Nigeria's rice production goals. Therefore, this study used a multivariate probit model and intensive field surveys to understand farmers' perceptions of climate change effects, sources of information, and adaptation strategies. The results were complex because farmers showed varied perceptions regarding the impacts of increasing rainfall intensity, prolonged dry seasons, and temperature fluctuations. The study also underlines socio-economic factors such as age, farm size, and membership in farmer organizations as critical determinants of farmers' perceptions concerning the effects of climate change. Furthermore, it identifies the adaption measures utilized by farmers, including mulching, limited tillage, and soil conservation approaches. Recommendations include prioritizing targeted awareness programs, government subsidies, increased access to finance facilities, and resilient crop varieties to enhance climate resilience among small-scale rice producers. In summary, this study enhances our comprehension of how agricultural communities adapt to climate change and provides valuable information for policymakers and practitioners to strengthen food security in response to climatic variability.

Kliimamuutused seavad ohtu toiduga kindlustatuse ja põllumajanduse tootlikkust ja seda eriti piirkondades, mis sõltuvad põhikultuuridest nagu riis. Käesoleva uuringu eesmärk on välja selgitada milline on kliimamuutuste eeldatav mõju väikesemahulisele riisikasvatusele Nigeerias Ebonyi osariigis, mis on Nigeeria riisitootmise jaoks üks olulisemaid piirkondi. Uuringus on kasutatud probit regressioonmudelit ja tootjatelt andmete kogumist, et analüüsida põllumajandustootjate arusaamu kliimamuutuste mõjudest, teabeallikatest ja kohanemisstrateegiatest. Uuringu tulemused on mitmetahulised näidates tootjate erinevaid arusaamu sademete intensiivsuse suurenemise, pikaajaliste kuivaperioodide ja temperatuurikõikumiste mõjust. Tulemused näitajavad, et sotsiaalmajanduslikud tegurid nagu vanus, põllumajandusettevõtte suurus ja liikmelisus põllumajandustootjate organisatsioonide on kriitilised tegurid, mis mõjutavad põllumajandustootjate arusaama kliimamuutuste mõjust. Uuring selgitab põllumajandustootjate poolt kasutatavad kohanemismeetmeid, sealhulgas multšimist, minimeeritud mullaharimist ja mullakaitsemeetmeid. Soovituseks on prioritiseerida sihipäraseid programme teadlikkuse tõstmiseks, riiklike toetusmeetmeid, parandada ligipääsu rahastamisvõimalustele ja kliimamuutustele vastupidavamatele põllukultuuride sortidele, et suurendada väiketootjate vastupanuvõimet kliimamuutustele. Kokkuvõttes täiendab uuring arusaamu sellest, kuidas põllumajanduslikud kogukonnad kliimamuutustega kohanevad, ning annab väärtuslikku teavet poliitikakujundajatele ja praktikutele, kuidas tugevdada toiduga kindlustatust kliimamuutuste tingimustes.