Oder ristiku allakülviga mahe- ja tavaviljeluses

Töö põhineb 2008. a. Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Eerikal asuvale põllule rajatud pikaajalisel katsel. Antud uurimuses on kasutatud 2012.–2015. aastal kogutud andmeid. Töö eesmärgiks oli selgitada kaheaastase perioodi jooksul mahe- ja tavaviljelusviisi mõju odra sordi ’Anni’ terasaagi suurusele ja kvaliteedile ning allakülvatud punase ristiku biomassisaagile ning järgneval aastal kasvanud punase ristiku kui põhikultuuri biomassisaagile. Katses oli kasutusel seitse väetusvarianti (kolm mahesüsteemis ning neli tavasüsteemis), mis erinesid üksteisest kasutatud lämmastikväetiste ja lämmastiku koguste poolest. Tavasüsteemis olevad neli varianti erinesid üksteisest lämmastiku koguste poolest: N0, N40, N80 ja N120, mis said lämmastikku vastavalt 0, 40, 80 ja 120 kg N ha-1 . Mahesüsteemis olid järgmised orgaanilise lämmastiku allikad: M1– külvikorras kasvanud liblikõieliste poolt seotud õhulämmastik, M2 – lisandus õhulämmastikule ka talvel kasvatatud vahekultuuri poolt seotud lämmastik ning M3 sai kahele eelnevale lisaks kevadel mulda viidud sõnnikut 10 t ha-1 . Odra terasaaki mõjutas allakülvatud punase ristiku biomassi suurus. Odra terasaak tavasüsteemis oli erinevates viljelusviisi variantides katseaastate ja katse korduste keskmisena 55% suurem mahesüsteemis samast näitajast. Allakülvatud punase ristiku biomassisaak oli mahesüsteemis tavasüsteemi omast 28% suurem. Mineraalse lämmastikväetise otsemõjul esimesel aastal usutavalt vähenenud liblikõielise maapealne biomassisaak paranes tunduvalt järelmõju aastal. Proteiinisisaldus ja proteiinisaak olid samuti suuremad tavasüsteemis, need näitajaid olid vastavalt 29% ja 66%

In 2008, the five long-term field crop rotation experiments of organic and conventional growing systems were established at the EULS Institute of Agriculture and Environment in Eerika. The data used in this study was gathered during a time period stretching from 2012 to 2015. The main purpose of this thesis was to explore what influence organic and conventional farming systems have on the yield growth and yield quality of barley over a time period of two years as well as to measure the yearly biomass growth of the undersowen red clover. In this experiment, seven different nitrogen resources (three in organic and four in conventional farming systems) were used. The four conventional test fields had diffrent nitrogen quantity N0 - 0 kg ha-1 , N40 - 40 kg ha-1 , N80 - 80 kg ha-1 , N120 - 120 kg ha-1 . The three organic test fields had diffrent nitrogen sources: M1 got nitrogen from legumes crop (red clover), M2 got nitrogen both from legumes crop and catch crops and M3 got its nirtogen from organic manure 10t ha-1 in addition to other sources. The study showed a 55% higher barley yield from conventional farming. Protein content and protein yield also showed better growth from conventional farming systems, 29% and 66% respectively. Yet, organic farming resulted in red clover biomass growing 28% larger.