Oru ammendatud turbaväljadel puude kasvu stimuleerimine tootmisjäägina tekkivate tuhkadega

Hinnanguliselt on Eestis 10 000 ha jääksoid, mis on oluliseks CO2 emissiooni allikaks. Seega on oluline nende alade rekultiveerimine. Alternatiivvariandid ammendatud freesturbaväljade taaskasutamiseks on soostumis-, seega ka turbatekkeprotsesside taastamine, energiapuistud, marjakasvatus, energianiidu (päideroo kasvatamine) rajamine, põllumajandus, lindude pesitsemise kaitseala. Mitmetes maades läbi viidud uuringud näitavad, et jääksoode üheks perspektiivsemaks taaskasutamise võimaluseks on nende taasmetsastamine. Antud töö eesmärgiks oli selgitada puu- ja põlevkivi segutuha mõju arukase ja hariliku männi kasvule. Juba esimesel kasvuaastal peale segutuhkadega töötlemist oli puude aastane kõrguse juurdekasv parem võrreldes kontrollala näitajatega. Kaskede ja mändide keskmine juurekaela diameeter erines oluliselt kontrollpuude juurekaela diameetrist

anglais. According to different sources there are about 10 000 hectares of cutaway peatlands in Estonia and they are sources of CO2 emission. Therefore is very important to recultivate these areas. The recovery alternatives are wetland restoration (restoration of peat-accumulating function), energy forests, wild berries (blueberry, cranberry) or reed canary grass (energy mower) cultivation, agricultural production, protected area for birds. Investigations made in several countries suggest that one of the most promising way of using cutaway peatlands is their afforestation.The aim of the thesis was to investigate the effect of fertilisation with a mixture of wood ash and oil shale ash on the growth of seedlings of silver birch and Scots pine. Already after first growing season the annual height increment of trees on the ash-fertilised plots was greater than control. The mean root collar diameeters of birches and pines on the plots treated with mixture ash were significantly differ from control plot.