Tolmeldajate arvukus ja liigiline mitmekesisus talirapsipõldudel ja nendega piirnevatel maastikuelementidel

Magistritöö teema on seotud europrojektiga QuESSA (i.k. Quantification of Ecosystem Servicesfor Sustainable Agriculture; e.k. Ökosüsteemi teenuste roll jätkusuutlikus põllumajanduses).Uurimistöö eesmärkideks oli välja selgitada, kas ja kuidas mõjutavad erinevadmaastikuelemendid tolmeldajate arvukust ja taksonoomilist koosseisu ning kas see sõltubpüsivate maastikuelementide rohkusest. Käesoleva töö käigus, uuriti kasutades vesipüünistemeetodit, millised tolmeldajate rühmad esinevad erinevate looduslike alade osakaaludegamaastikul asuvatel rapsipõldudel ja nendega piirnevatel maastikuelementidel. Andmetekogumine toimus 2014. a. Tartumaal talirapsi tootmispõldudel ja nendega piirnevatelmaastikuelementidel. Selleks valiti 18 ühe kilomeetrise raadiusega prooviala, mille keskel asustalirapsi põld. Vaatlusalused maastikuelemendid, mis piirnesid vahetult vaatlusala keskel asuvarapsipõlluga olid lineaarne rohtne põlluserv, lineaarne puudega põlluserv ehk puiskoridor jakontroll-ala. Entomoloogilise materjali kogumiseks kasutati vesipüüniseid, mis asetsesid rohtsetaimestiku kõrgusel. Rapsipõllu sisse paigutati kollased vesipüünised ja põlluga piirnevatelemaastikuelementidele kollased, sinised ja valged vesipüünised. Kogu katseperioodi jooksulkorjati vesipüünistest kokku 2014 erinevat tolmeldajat. Kimalasi leiti vesipüünistest kokku 124,erakmesilasi 1577, meemesilasi 156 ja sirelasi 157 isendit. Antud katse käigus olidmaastikuelementidel ja põllumajandusmaastikul arvukamad kimalaste liigid aed-, metsa-, põldjakivikimalane. Meemesilaste ja sirelaste arvukuse puhul leiti mõju püünise värvi suhtes. Kõigilekatses uuritud tolmeldajate arvukusele avaldas positiivset mõju puiskoridor. Erakmesilastearvukus oli väikseim rapsipõldudel, mis piirnesid teise mitteõitseva kultuurpõlluga. Looduslike alade osakaal ei mõjutanud kimalaste ega meemesilaste arvukust ei põllul ega ka põllugapiirneval maastikuelemendil. Sirelaste arvukus maastikuelemendil sõltus aga oluliselt looduslikealade osakaalust. Püünise kaugus põlluservast mõjutas erakmesilaste arvukust. Katsematerjalikogumise aeg mõjutas nii maastikuelemendilt kui ka põllult püütud kimalaste, erakmesilaste,sirelaste ja meemesilaste arvukust.

anglais. This Master´s thesis is a part of the project QuESSA (Quantification of Ecosystem Services forSustainable Agriculture; Ökosüsteemi teenuste roll jätkusuutlikus põllumajanduses). Theresearch aims were to determine whether and how different landscape elements affect pollinatorabundance and taxonomic composition and whether these depend on the percentage of permanentnatural areas. Different pollinator groups were assessed in winter oilseed rape fields and in theiradjacent landscape elements with a pan trap method in landscapes with different percentages ofnatural areas. Data collection took place in Tartumaa in May 2014 in 18 landscape sectors of onekilometer radius each with a winter oilseed rape field in the middle (focal field). The focus sideof each focal field was directly bordered by either a linear element (grass strip) or a woody linearelement (line of scrub, hedge or trees) or with another field with a different crop. Theentomological material was collected using pan traps, which were placed lower than the height ofthe vegetation. There were 4 yellow pan traps in each oilseed rape field and two sets of yellow,blue and white pan traps in the adjacent landscape elements. Throughout the study, a total of2014 different pollinators were caught with pan traps: 124 bumblebees, 1577 solitary bees, 156honey bees and 157 hoverflies. The most numerous bumblebee species were B. hortorum, B.sylvarum, B. pascuorum and B. lapidaries. Honey bee and hoverfly abundance was affected bythe colour of the trap. Woody linear elements had a positive influence on the abundance of allstudied pollinator groups. Solitary bee abundance was the lowest in rape fields bordered byanother non flowering crop field. The percentage of natural areas did not affect the abundance ofbumblebees and honey bees in rape fields and in adjacent landscape elements. The abundance ofhoverflies depended on the percentage of natural areas. The distance of traps from the field edgeaffected the abundance of solitary bees. Sampling time influenced the abundance of bumblebees,solitary bees, hoverflies and honey bees in landscape elements as well as in fields.