Vedelsõnniku laotustehnoloogiate kulud Sargvere Põllumajandusühistu näitel

anglais. The efficient usage of cattle slurry is increasingly important. Analysed enterprise usesaged broadcast distribution technology for spreading liquid manure that causes negativeeffects on environment. The aim of the master's thesis was to find suitable replacement fordepreciated broadcast technology that would be economically and environmentally efficient.Three different sizes of slurry tanks were selected to find out the optimum volume basedon the amount of slurry. Annual operating costs of the analysed distribution technologieswere calculated on the basis of 2015 data. The volatised nitrogen from liquid manurespreading was considered as cost.The costs of depreciated broadcast distribution technology (0,94 €/t) were lowest in comparisonto the other liquid manure distribution technologies. The costs of the trailing shoedistributer together with mixing into soil using disc harrow were the highest (2,32 €/t).Taking into account the value of ammonia losses during spreading of liquid manure, theenvironmentally and economically most efficient technology turned out to be the soil andgrassland injector with a slurry tank capacity of 24 m3 (2,16 €/t).Based on the results of the analyse the enterprise should replace its depreciated distributiontechnology to more economically and environmentally efficient one. Author recommendsalso to increase the usage of slurry on grasslands. The problem with the reliabilityof the research results is the lack of accurate nutrient analyses of liquid manure, thereforethe estimates of ammonia emission and nutrient balances remain imprecise.

Vedelsõnniku kasutamise efektiivsus muutub järjest olulisemaks. Analüüsitav ettevõtekasutab vedelsõnnikuga väetamisel paisklaotustehnoloogiat, mis on amortiseerunud ningpõhjustab keskkonnaprobleeme. Sellest tulenevalt oli magistritöö eesmärgiks leida amortiseerunudpaisklaotustehnoloogia asemele majanduslikult ning keskkondlikult efektiivsemtehnoloogia läga laotamiseks.Uuringusse valiti kolme erineva suurusega lägatankhaagised, et leida optimaalne mahtvedelsõnniku kogusest tulenevalt. Analüüsitavate laotustehnoloogiate töötunni kulud leiti2015. aasta andmete põhjal. Vedelsõnniku laotamisel lenduv lämmastik arvestati kuluks.Laotustehnoloogiate omavahelises võrdluses lämmastiku emissiooni arvestamata olid ettevõtteamortiseerunud laotustehnoloogia kulud madalaimad (0,94 €/t). Kõrgeimate kuludegaoleks lohisseadisega tehnoloogia koos randaalimisega (2,32 €/t). Võttes arvesse vedelsõnnikulaotamisel tekkiva ammoniaagi kao rahalist väärtust, oli majanduslikult ningkeskkondlikult efektiivseimaks tehnoloogiaks segamisseadise ning rohumaa injektorigavarustatud 24 m3 mahuga lägatankhaagis (2,16 €/t).Ettevõtte amortiseerunud laotustehnoloogia tuleks töö tulemuste põhjal välja vahetada, etolla majanduslikult ning keskkondlikult efektiivsem. Autor soovitab uue tehnoloogia kasutamiselsenisest suuremas mahus väetada rohumaid. Probleemiks uurimistöö tulemusteusaldusväärsuse osas on täpsemate toiteelementide analüüside puudumine vedelsõnnikukohta, mistõttu ka hinnangud lämmastiku emissiooni ja toiteelementide bilansi osas jää-vad ligikaudseks.