Viljelusviiside mõju herne saagikusele

anglais. The aim of this study was to compare the effect of organic and traditional cultivationpractices on pea yield formation, yield size, quality and the impact of pea as legume cropon following culture yield in rotation. Legume crops have begun more popular in order toincrease and maintain soil fertility. Legumes can attach large amounts of atmosphericnitrogen, increase soil organic matter and fix soil porosity and structure.In 2008. the long-term trial was founded on the Eerika’s experiental field that belongs toEstonian University of Life Sciences’s. The trial took place on five-field rotation with twocultivation practices. The rotation was in following: winter wheat, pea, potato, barleyundersown with clover, clover. Systematic supply system in four replicates was used inthis trial. One aim of this trial was to compare the effects of different agrotechnicaltechniques and the effects of different nitrogen fertilization methods ( 3 in organic, 4 intraditional) on yield of pea, its formation, size and quality.The results of the trial show that higher yields were obtained with traditional farmingwhere nitrogen fertilizer was used. The highest yield 2,62 t/ha was obtained in N3 variant.Organic farming yields were 26-48% lower. Results also show that grain protein contentsin organical and traditional farming does not differ from one another. However yields ofprotein were 31% higher in traditional farming variants. Trial results also show that theyield of following culture is positively correlated with the yield of pea grain.

Käesolevauurimustöö eesmärgiks oli võrrelda mahe ja traditsioonilise viljelusviisi mõjuherne saagi kujunemisele, saagi suurusele ja kvaliteedile. Herne kui liblikõielise järelmõjukülvikorras järgneva kultuuri saagikusele. Mullaviljakuse suurendamiseks ja säilitamisekson liblikõielise kasvatamine üha enam populaarsust kogunud. Liblikõielised seovad suurteskogustes õhulämmastikku ning suurendavad orgaanilise aine sisaldust mullas, parandavadpoorsust ja mulla struktuuri.Pika-ajaline katse rajati 2008. aastal Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja rohumaaviljeluseosakonna Eerika katsepõllul viieväljalise külvikorraga ja kahe viljelussüsteemiga.Külvikorra kultuuride järiestus oli : talinisu, hernes, kartul, oder ristiku allakülviga, ristik.Katses kasutati süstemaatilist plokksüsteemi nelja tervikliku külvikorra kordusega. Katseüheks eesmärgiks oli võrrelda kahes viljelussüsteemis kasutatud agrotehniliste võtete jaerinevate lämmastikuga väetamise viiside ( mahes 3 ja tavas 4) mõju hernesaagikusele,selle kujunemisele, suurusele ja kvaliteedile. Andmed on võetud teise rotatsiooni teisestaastast e 2014. aastast.Katse tulemused näitavad, et usutavalt suuremad saagid saadi traditsioonilises viljelusviisislämmastikuga väetatud variantides, kus suurim saak 2,62 t/ha saadi väetisvariandis N3.Mahesüsteemi herne saagid olid traaditsioonilise omadest 26-48% väiksemad. Väikseimsaak 1,35 t/ha oli variandis M1. Katse tulemused näitasid, et proteiinisisaldus terades kaheviljelusviisi vahel usutaval määral ei erinenud. Proteiinisaagid aga oli maheviljeluses 31%madalamad, kui traditsioonilises viljeluses. Katse tulemused näitavad veel, et hernelejärgneva kultuuri saak on positiivses korrelatsioonis herne terasaagiga ning mahesüsteemiskasutatud agrotehniliste võtete, nagu näiteks sõnnikuga väetamine ja vahekultuuridekasvatamine talvel herne saagikust ei suurendanud.