Phytophthora spp. määramise võimalustest ning patogeeni leidudest taimlates ja metsas

anglais. The main purpose of this master thesis was to isolate and determine Phytophthora spp. fromsymptomatic plants and trees. In addition, to introduce new and innovative possibilities todetect dangerous Phythophthora species in nurseries and forests, to find out if Phytophthora isspread in forest, to isolate Phytophthora from symptomatic plants from nurseries and to detectpathogen.To isolate pathogen 161 birch-, 5 rhododendron-, 7 soil- and 72 alder samples were obtainedand described. The pathogen was isolated from the plants that were most symptomatic toPhytophthora spp. DNA analyses were carried out on 35 symptomatic plants and trees, 3 soilsamples and 18 isolates in pure cultures. DNA amplification products resulted the class ofOomycetes in 19 birch-, 13 alder-, 3 rhododendron and in 3 soil samples. As the result of DNAamplification 7 birch, 7 alder and 2 rhododendron isolates were classified as Oomycetes.As the result of DNA analyses Phytophthora cactorum was determined from one andPhytophthora spp. from the other nursery surveyed in this master thesis. Interesting outcome ofthis thesis was the finding of Ph. cactorum from Alnus incana, which was growing in forest. Itneeds further investigations is this strain of Ph. cactorum related to the strain found fromnurseries.For the first time „Pocket Diagnostic Phytophthora“ was used in diagnostic of forestpathology. Four positive results (means that Phytophthora was present in investigated sample)were derived from 14 tests. Freshly collected plant tissues and isolates are preferable for doingPhytophthora test.

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli isoleerida Phytophthora`le omaste sümptomitegataimedelt ja puudelt haigustekitajad ja need määrata. Uurimisülesanneteks oli uute jainnovaatiliste võimaluste tutvustamine ohtlike Phythophthora liikide täpsemaks tuvastamisekstaimlates ja metsas. Uurida, kas Phytophthora on levinud ka metsas. Lisaks analüüsidataimlatest pärit Phytophthora`le omaste haigussümptomitega taimi ning määrata võimaliktekitaja.Töö käigus koguti 161 kase-, 5 rododendroni-, 7 mulla- ja 72 lepaproovi, millel kirjeldatisümptomaatilised tunnused ning kindlate haigustunnustega taimeproovidelt isoleeritihaigustekitaja. DNA analüüs viidi läbi 35 sümptomaatiliste tunnustega taimel ja puul, 3mullaproovil ja 18 puhaskultuuril. Agaroosgeelis tehtud pilt näitas munasseente (Oomycetes)klassi kuuluvate liikide olemasolu 19 kase-, 13 lepa-, 3 rododendroni- ja 3 mullaproovil.Puhaskultuuridest näitas agaroosgeelis tehtud pilt munasseente klassi kuuluvate liikideolemasolu 7 kase-, 7 lepa- ja 2 rododendroniproovil.DNA analüüsi tulemusena avastati ühest taimlast liik Phytophthora cactorum ning teisestperekond Phytophthora. Töö kõige olulisema tulemusena avastati metsas kasvavaltlooduslikult hallilt lepalt (Alnus incana) Ph. cactorum. Kas leitud Phytophthora liik on seotudtaimlatest pärineva tüvega, vajab veel edasisi uuringuid.Kiirteste Phytophthora perekonna määramiseks kasutati esmakordselt metsapatoloogiadiagnostikas. Tehti 14 kiirtesti, millest 4 tulemust olid positiivsed (näitas Phytophthora spp.olemasolu proovis). Kiirtesti sobib kasutada Phytophthora nakkuse testimiseks värsketesttaime proovidest ja puhaskultuurist, ei sobi vanade haiguskollete ja seisnud proovidePhytophthora nakkuse kontrollimiseks.