Kooliergonoomika metodoloogiline käsitlus õpetajate füüsilise ja psüühilise töökoormatuse näitel

Uurimistöö eesmärgiks oli kooliergonoomika metodoloogilise käsitluse alusel tuvastada Tartu linna üldhariduskoolide õpetajate füüsilise ja psüühilise töökoormatuse määr selleks, et hinnata uuritavate koolide töökeskkonna ergonoomilisuse taset. Käesolevas magistritöös on rakendatud kooliergonoomika valdkonnast töökeskkonna alavaldkonda, mida uuriti ankeetmeetodil, mõõtmismeetodil ja andmetöötlusmeetodil. Mõõtmisviisidest rakendati töökoormatuse hindamiseks müomeetriat, dünamomeetriat ning pulsi- ja sammumeetriat. Andmeanalüüsis on kasutatud 192 ankeedi andmeid. Mõõtmistes osales 18 uuritavat, kellest üheksa moodustas uuritava grupi ja üheksa kontrollgrupi. Ankeetküsitluse tulemuste alusel põhjustasid kõrget stressi õpetajatele karjääriprobleemid (35,7%), halvad suhted õpilastega (33,8%), tööülekoormus (32,2%) ja töö-kodukonflikt (31,8%). Õpetajatel esinevateks tervisehäireteks liigitusid põlvevalu (36,5%), üldised kurnatusvaevused (32,2%) ja alaseljavalu (30,7%). Selgroosirgestaja- (m. erector spinae) ja trapetslihase (m. trapezius) näitajate vastavus normile sihtgrupis oli enamasti väiksem kui kontrollgrupis. Käepigistusjõud oli nii hommikul kui õhtul suurem kontrollgrupis ning väiksem õpetajatel, kellel esines vaevusi randmes või käelabas. Uuritavas grupis olid keskmised pulsisagedused enamasti kõrgemad kui kontrollgrupis, kuid sammukulu minutis pulsi kohta oli 2,79 korda väiksem, millest saab järeldada, et pulss oli uuritavas grupis kõrgem psüühilise töökoormatuse tõttu. Statistiliselt usaldusliku tõenäosusega järeldati, et töökoormatust põhjustavad tegurid koolikeskkonnas on algpõhjuseks erinevate tervisevaevuste ja skeleti-lihasvalude tekkimisel. Tartu linna üldhariduskoolide töökeskkonna ergonoomilisuse tase on 70,4%. Lähtudes ergonoomilisuse taseme hinnanguskaalast on Tartu linna üldhariduskoolide töökeskkonna ergonoomilisuse tase hea. Ergonoomilisuse taseme parendamiseks väga heale tasemele on koolides vajalik rakendada ergonoomilisuse taseme parendamise meetmeid.

anglais. The aim of the research paper was to determine, based on the methodological approach of school ergonomics, the physical and psychic workload of the teachers working in the general education schools in Tartu, in order to evaluate the ergonomicity level of the schools that were studied. In the present master’s thesis the subject field of work environment as a subdivision of school ergonomics was applied. Work environment was studied using the survey method, the measurement method and the data processing method. In evaluating workload, myometry, dynamometry, pulsometry and pedometry were employed. In data analysis data gathered from 192 questionnaires was used. 18 research subjects participated in the measurement process. Nine participants formed the research group and nine were the control group. The results of the survey revealed that the high stress levels of teachers were caused by career-related problems (35.7%), bad rapport with students (33.8%), work overload (32.2%) and work-home conflict (31.8%). The health problems the teachers experienced were knee pain (36.5%), general fatigue (32.2%) and lower back pain (30.7%). The target group norm correspondence of the indicators of the back extensor muscle (m. erector spinae) and the trapezius muscle (m. trapezius) was generally lower in the control group. Grip strength in the morning and evening was bigger in the control group and smaller in case of teachers who experienced wrist or hand discomfort. In the research group average pulse rates were usually higher than in the control group but strides per minute per pulse was 2.79 times lower, which suggests that the pulse rate was greater in the research group due to mental work overload. The ergonomicity level of the work environment of general education schools in Tartu is 70.4%. According to the ergonomicity evaluation scale, the level of ergonomicity of the work environment of the general education schools in Tartu is good. In order to raise the ergonomicity levels to very good, schools must employ methods of improving the ergonomicity levels.