Hekseldamise nõude muutumise otstarbekus Viljandi- ja Valgamaa näitel
2017
Toetused on muutunud põllumajandustootjatele lisasissetulekuallikaks. Hekseldamise nõude ümber oleva problemaatika vähendamiseks on oluline selgeks teha, miks seda on hakatud piirama. Magistritöö eesmärk on koostada analüüs hekseldamise nõude muutumise otstarbekusest ning selgitada välja, kas heksli maha jätmise keelamine on põhjendatud või toimitakse põllumajandustootjate suhtes ebaõiglaselt. Töö aitab kaasa arusaamisele, miks hekseldamist on hakatud piirama. Töö eesmärgi täitmiseks on seatud järgmised uurimisülesanded: • anda ülevaade hekseldamise nõude muutumisest ning milline on see aastatel 2017- 2019; • välja selgitada hekseldamise positiivsed ja negatiivsed mõjud põllumajandustootjatele ja keskkonnale; • välja selgitada Viljandi- ja Valgamaa põllumeeste suhtumist hekseldamise piiramisse; • välja selgitada, kuidas suhtuvad PRIA, Keskkonnaamet ja Maaeluministeerium hekseldamise piiramisse. Esimese uurimisülesande täitmiseks on kasutatud peamiselt PRIA publikatsioone ja artikleid, mis olid seotud otsetoetuste nõuetega. Teise uurimisülesande täitmiseks on kasutatud vaatlust, teadusartikleid rohumaade hooldamise teemal ning sarnaseid uuringuid. Materjalide läbitöötamisel on kasutatud kvalitatiivset tekstianalüüsi ja kvantitatiivset uurimismeetodit. Magistritöö kolmanda uurimisülesande täitmiseks koostati küsimustik Viljandi- ja Valgamaa põllumajandustootjatele. Neljanda uurimisülesande täitmiseks viidi läbi kaks poolstruktureeritud intervjuud PRIA ja Keskkonnaameti ametnikega ning saadeti küsimustik Maaeluministeeriumi ametnikule. 2019. aastal tuleb hekseldatud rohi kokku koguda, põhjuseks on toetuste suunamine aktiivsetele põllumajandustootjatele. Hekseldamise negatiivsed mõjud on järgmised: hekseldamisest on saanud eraldi tegevusharu, hekseldamine piirab aktiivset tootmist, tõusevad maade hinnad, põllulindude arvukus langeb, liigirikkus väheneb, toitainete sisaldus suureneb jne. Positiivseteks mõjudeks on sissetulek, sobivus taastamisvõtteks, kasutamine halva ligipääsetavuse ja madala haljasmassi kvaliteediga põldudel ning vaadete avatud hoidmine. PRIA ja Keskkonnaameti ametnike arvates on hekseldamise nõude karmistumine põhjendatud, sest sellest on kujunenud eraldi tegevusharu. Hekseldamise positiivseks mõjuks on rohumaade taastamine. Maaeluministeeriumi ametniku arvates on hekseldamine marginaalsel tasemel, kuna see moodustab vaid 6 % väljamakstavast toetussummast. Magistritöö autori arvates on hekseldamise nõude karmistumine põhjendatud, sest sellel on eelkõige negatiivne mõju keskkonnale. Käesolev magistritöö aitab põllumajandustootjatel paremini mõista, miks hekseldamise kasutamine rohumaade hooldamisel ei ole hea mõte.
Afficher plus [+] Moins [-]Area payment schemes have altered to additional source of income for agricultural producers. To lessen the problematic discussions over chopping requirements it’s essential to explain why it is being restricted. The aim of current master’s thesis is to compose an analysis about the expedience of changing the requirements on grasslands chopping in Estonia and to ascertain the justification of prohibition of leaving chopped grass on fields and the possibility that legislators are acting unfairly towards agricultural producers. It should contribute to the understanding of why chopping the grasslands is restricted. To achieve the goal author raised four research tasks: • to give an overview, how the requirements on chopping the grasslands in Estonia have changed in past and what are the distinctions in 2017-2019; • to ascertain negative and positive impacts of chopping the grasslands to environment and agricultural producers; • to find out the attitude in relation to restrictions of chopping among farmers in Viljandi and Valga county; • to survey the stands towards restrictions of chopping the grasslands among public servants in Estonian Agricultural Registers and Information Board (ARIB), Environmental Board and Ministry of Rural Affairs. To achieve first research task mainly articles and publications related to requirements of area-related aid from Estonian Agricultural Registers and Information Board were elaborated. To achieve second research task observation and elaborating scientific articles and similar surveys about maintaining the grasslands were used. To work through the material qualitative and quantitative text analysis were used. To achieve third research task a questionnaire was prepared for agricultural producers in Viljandi and Valga county. To achieve fourth research task two semi-structured interviews were conducted with the public servants of Estonian Agricultural Registers and Information Board and Environmental Board and one questionnaire was distributed to the servant of Ministry of Rural Affairs. From 2019. and further on its prohibited to leave chopped grass on fields. The requirement is established to refer subsidies to active agricultural producers. Negative impact of chopping the grasslands is related to fact that chopping has become a source of subsistence for non-producers, which limits the possibilities of expanding for active agricultural producers, increases the land prices, decreases the direct support unit rates, the multiplicity of wild birds, declines the biodiversity and increases the soil fertility. As a counterbalance to this positive impact of chopping the grasslands is a considerable income for owners of permanent grasslands, it’s suitable for grassland restoration and puddles cleaning likewise is the best option for maintaining grasslands with poor access and low grass quality. Public servants from Estonian Agricultural Registers and Information Board and Environmental Board believe that restricting the requirements is reasonable as chopping has become an individual branch of economy. In their opinion positive effect related to chopping is the restoring of unused grasslands. The servant from Ministry of Rural Affairs considers chopping grasslands marginal as it forms only 6 % from the amount paid out for area-related support. Author of current master’s thesis considers the restriction of chopping requirements grounded as it first and foremost has negative impact to environment. Current master’s thesis helps agricultural producers realize why chopping is not the best way to maintain grasslands.
Afficher plus [+] Moins [-]Mots clés AGROVOC
Informations bibliographiques
Cette notice bibliographique a été fournie par Estonian University of Life Sciences
Découvrez la collection de ce fournisseur de données dans AGRIS