Hea põllumajandustava

Põllumajandussektoris ei ole võimalik keskenduda üksnes klassikalises mõttes efektiivsele tootmisele. Loodus- ja elukeskkonda hoides peab järjest suuremal määral panustama keskkonnahüvedesse. On vaja tagada kliimamuutuste mõjudega arvestamine, põhja- ja pinnavee hea seisund, tasakaalustatud maa- ja mullakasutuse jätkusuutlikkus, looduse elurikkuse ja elupaikade säilimine ning inimeste ja loomade tervise ohtude ärahoidmine. Hea põllumajandustava on põllumajanduse üldtunnustatud reeglistik, mis koosneb õigusaktidega määratud keskkonnanõuetest ja soovituslikest juhistest. Keskkonnanõuete ja soovituslike juhiste järgimine vähendab keskkonna reostumise või keskkonnaseisundi halvenemise ohtu. Kõigile põllumajandustootjatele mõeldud hea põllumajandustava soovituslike juhiste järgimine on vabatahtlik. Käesolev juhendmaterjal on kolmas sellelaadne väljaanne Eestis. Esimene Hea põllumajandustava anti Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi koostöös välja 2001. aastal. Materjale uuendati 2006. aastal lähtudes sel ajal kehtivatest õigusaktidest ja Euroopa Liidu liikmesriikide analoogilistest dokumentidest. Riigikogu võttis 2019. aastal vastu uued veeseaduse ja jäätmeseaduse eelnõud. Uute seaduste ja nendega seotud rakendusmääruste vastuvõtmisega jõudis lõpule üle 10 aasta kestnud keskkonnaõiguse korrastamise protsess, mille käigus töötati välja süstematiseeritud ja ühtlustatud keskkonnaõiguse kontseptsioon. Käesolevas väljaandes on lähtutud 2020. aasta alguses kehtivatest õigusaktidest. Selguse huvides peab märkima, et kuna tegemist ei ole ametlikult kinnitatud dokumendiga, ei ole käesolev väljaanne hea põllumajandustava eeskiri Euroopa Ühenduste Nõukogu nitraadidirektiivi (91/676/EMÜ) tähenduses. Nimetust „Hea põllumajandustava“ kasutame näitamaks seost kahe varasema põllumajanduse keskkonnanõudeid ja soovituslikke juhiseid koondava samanimelise trükisega. Materjali jälgitavuse huvides on kohustuslikud nõuded välja toodud punase tekstiga ja soovituslikud nõuded rohelise tekstiga.