Õpilaste loodus- ja keskkonnakaitsealased teadmised ja hoiakud kahe Tartumaa kooli näitel

Käesolev töö uurib õpilaste keskkonna- ja looduskaitse teadmis ja õpilaste enda hoiakuid. Eesmärk on saada ülevaade, kui palju õpetatakse erinevates vanuseastmetes keskkonna- ja looduskaitset ja selle kajastamist õpikutes ja õppekavades. Uurimistöö aluseks võeti kaks Tartumaa kooli. Samuti on eesmärk saada ülevaade õpilaste teadmistest ja hoiakutest ning millistest allikatest saavad õpilased enam infot loodus- ja keskkonnakaitsest. Töö aluseks on ankeetküsitlus, kus on nii vabas vormis küsimusi, kui ka küsimusi, mis kontrollivad õpilaste teadmisi. Andmete analüüsimiseks kasutati MS EXCEL programmi, kus analüüsi tegemiseks kasutati ühefaktorilist dispensioonianalüüsi. Töö tulemustest selgus, et õpilaste teadmised olid üldjuhul head ning suurt erinevust ei olnud sugude ja elukoha vahel ning samuti ei mõjutanud oluliselt teadmisi see, kui tihti õpilane aega looduses veedab. Oluline erinevus ilmnes klasside vahelisel võrdlusel, kus kõige paremad teadmised olid üheksanda klassi õpilastel. Õpilaste aktiivsus looduses ei erinenud oluliselt sugude, elukoha ja klasside vahel.

This study examines students’ knowledge and attitudes towards of environmental protection and nature conservation. The aim of the research is to get an overview how much different levels of school curricula covers environmental and nature protection topics and how it is reflected in the textbooks. The research was based on two schools in Tartu county. The aim is also to get an overview of students’ knowledge and attitudes and the sources where students get more information about nature and environmental protection. The paper relies on a questionnaire, where there are free form questions and questions that test students’ knowledge. Data was analyzed using MS EXCEL program, where one-way analysis of variance was used for analysis. Results showed that the students’ knowledge was generally good and there was no big difference between the sexes and the places where students live, nor it did not significantly matter how often student spends time in nature. A significant difference was found in the comparison between classes, where ninth-grade students had the best understanding of the topic. Students environmental activitys in nature did not differ signficantly between gender, places of resisdence and class.