Viljelussüsteemide mõju hooghännalistele

Järjest rohkem intensiivsem põllumajandus ja vajadus suurema hulga toidu järele tekitab aina suureneva surve looduslikele ökosüsteemidele, sealhulgas ka põllumuldadele. Olulisemaks on muutunud põllumuldade tervise ja liigirikkuse jätkusuutlikkuse tagamine erinevate viljeluspraktikatega. Üheks olulisematest mullaökosüsteemi osadest on hooghännalised, kes tegelevad mullas orgaanilise aine lagundamisega. Hooghännalisi mõjutavad mullas mitmed erinevad tegurid nagu ilmastik, mullaharimine, mineraalväetised, orgaanilise aine hulk ja pestitsiidid. Antud töö eesmärk oli uurida nii tava- kui maheviljelusviiside mõju hooghännaliste arvukusele ja liigilisele mitmekesisusele. Töös analüüsiti 2022 aasta aprillis Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi katsepõllul Eerikal pikaajalise külvikorra katselt võetud proovide tulemusi. Katses oli 7 erinevat viljelussüsteemi, millest 4 olid tavaviljelus- ja 3 maheviljelussüsteemid. Katsetulemustest selgus, et hooghännaliste arvukus ja liigiline mitmekesisus ei erinenud usutavalt mahe- ja tavasüsteemide vahel. Kõige enam mõjutas arvukust mulda viidava biomassi hulk, mis oli suurim variantides, kus oli rohkem sisendeid. Selgus ka, et ainult vahekultuuride kasvatamine mahekülvikorras hooghännaliste arvukust ei mõjuta. Üleüldine hooghännaliste arvukus katses jäi aga madalaks ja seda ilmselt seetõttu, et proovid võeti aprillis, kui Eesti tingimustes on temperatuurid ikkagi veel liiga jahedad. Seega tuleks edaspidi võimalusel proove võtta ka muul ajal.

The increasing intensity of agriculture and growing demand for larger amount of food are putting pressure on natural ecosystems, including agricultural soils. Sustaining field soil health and species diversity with different crop management practises has become more important than ever before. One of the most important parts of soil fauna are springtails, who are responsible for decomposing organic matter. Springtails can be influenced by various factors such as weather, tillage, mineral fertilizers, amount of organic matter and pesticides. The aim of this study was to investigate conventional- and organic farming system effects on springtail abundance and species diversity. Analyzed data was gathered from samples taken from Estonian University of Life Sciences Eerika research field long term crop rotation test plots. The experiment included seven different crop management systems, with four conventional and three organic systems. The results showed no significant differences in springtail abundance and species diversity between conventional and organic management systems. The most important factor was quantity of biomass which was higher in systems with greater inputs. It was also found that cover crops did not have significant effect on springtail abundance in organic systems. Overall springtail abundance in the study remained low, likely due to sampling taking place in April when weather in Estonia can still be quite cold, which may not be suitable for springtail activity. Considering this, future studies should consider sampling at different times.