Aastaaruanne 2010

Eesti Maaülikooli raamatukogu on Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksus, mille põhiülesandeks on ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse informatsiooniga varustamine. Vastavalt EV Valitsuse korraldusele täidab raamatukogu üldkasutatava teadusraamatukogu ülesandeid. 2008. aastal hakati teadusraamatukogude tegevuskulusid rahastama ka riigieelarvest. Selleks loodi riigieelarvesse eraldi rida mahuga 35 milj krooni aastas. Avalik-õiguslike ülikoolide rektorite vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt sai EMÜ raamatukogu sellest rahast 4%. 2009. aasta majanduslanguse tingimustes vähendati oluliselt riigieelarvet. Ka riigieelarvest toetust saavate avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude teavikute raha vähendati 5% võrra - 2008. aasta 60 miljoni asemel saadi 57 miljonit. Teised avalikõiguslike ülikoolide raamatukogudega seotud summad – 35 miljonit krooni infrastruktuuri kuludeks ja 2,8 miljonit krooni ELNET Konsortsiumile – jäid samaks. 2 2009. aasta veebruaris vastu võetud esimese negatiivse lisaeelarvega vähendati äsja vastuvõetud riigieelarve tervikmahtu ca 7% võrra. Siiski jäi teadusraamatukogude rahastamine esimese lisaeelarve kärpest puutumata. Sellele järgnesid aga kaks täiendavat kärbet. Kõige suurem kärbe puudutas ELNET Konsortsiumi, mille kaudu soetatakse elektroonilisi andmebaase. Õnneks leiti ajutine lahendus: Euroopa Liidu struktuurfondide vahendite kaasabil loodi elektroonilise teadusinfo hankimiseks programm „E-teadusinfo“. Programm viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna "Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu" meetme "Teadusaparatuuri ja seadmete kaasajastamine" rakendamiseks. Programmi elluviijaks ongi ELNET Konsortsium, mis on asutatud raamatukogude avalike huvide ühiseks teostamiseks. Programmi kogumaksumus on ligikaudu 127 miljonit krooni. Programmi eesmärgiks on Eesti teadus- ja arendusasutuste ning teadusraamatukogude elektroonilise teadusinformatsiooniga varustatuse tagamine ning läbi selle Eesti teadus- ja arendustegevuse potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamine. Selle programmi vahenditest kaetigi 2009. aasta andmebaaside soetamise puudujääk. Algselt oli programmi kestvuseks planeeritud 5 aastat, mis aga lühenes 4 aastale. Nii rahastatakse nendest vahenditest elektrooniliste andmebaaside oste ka aastatel 2010, 2011 ja 2012. Haridus- ja Teadusministeeriumi lubaduste põhjal taastub elektrooniliste andmebaaside rahastamine riigieelarvest 1913. aastal. Oluline on võimalus laiendada sisseostetavate andmebaaside nomenklatuuri, mitte suurendada andmebaase saavate asutuste ringi. Avalik-õiguslike ülikoolide koosseisu mittekuuluvad teadusasutused saavad elektrooniliselt kättesaadavaid teadusteavikuid kasutada teadusraamatukogude kaudu. Riigieelarves vähendati ka ülikoolidelt tellitava riikliku koolitustellimuse rahasid, mis tõi kaasa ülikoolipoolse raamatukogu rahastamise vähendamise. See puudutas ka Eesti Maaülikooli raamatukogu – kärbe 4%. Eelarve pingelisust suurendas veel see, et ELNET Konsortsiumi ühishanke kava muutmise tõttu tuli EMÜ raamatukogul andmebaasidele juurde maksta 59 tuhat krooni. Õnneks oli saanud EMÜ raamatukogu eemistel aastatel uue sisustuse ja ostnud uut tehnikat (arvutid, koopiamasinad). Nii oli võimalik siiski panustada teavikute muretsemisele, prioriteediks e-teadusinfo. Niisiis pöörati 2010. aastal erilist tähelepanu elektrooniliste kogude täiendamisele ja eteenuste arendamisele. Raamatukogus on kasutada 21 elektroonilist andmebaasi, mille kaudu on lugejatele kättesaadavad ca 16 000 e-ajakirja ja 14 000 e-raamatut. Rohkem tutvustati ülikooli liikmetele elektroonilise teabe kasutamise võimalusi. EMÜ raamatukogu tuli toime kogude kujundamise, arendamise ja komplekteerimise valdkonna e-teadusinfo hankimisega täies mahus, paberkandjal teavikute hankimist 3 piirati aasta lõpus oluliselt. Rahule võib jääda ka lugejatele suunatud raamatukoguteenuste arendamisega. Eesti Maaülikool tunnustas 2010. aastal jätkuvalt raamatukogu, kasutades ja kaasates raamatukogu töötajaid ülikooli arendustegevusse. Kaalukaim oli osavõtt EMÜ arengukava, tegevuskava ning ülikooli arengut kindlustava koostöö ja vajalike tegevuste väljatöötamistest. Ülikooli arendus- ja tegevussuundadega kursis olek aitab raamatukogul teada saada oma lugejate vajadusi, ootusi ja pakkuda parimat teenuste kvaliteeti.