Eerik Kumari preemia laureaatide motivatsiooniprofiil

Antud magistritöö eesmärgiks oli uurida Eerik Kumari preemia laureaatide motivatsiooniprofiili. Täpsemateks uurimisülesanneteks oli leida looduskaitsega tegelema hakkamise mõjurid; hinnata tööalaste eesmärkide muutusi karjääri kestel ja selgitada Kumari preemia tähendust laureaatidele. Käesolev töö on narratiivsete sugemetega fenomenoloogilise uurimus: siin on kokku viidud eri uurimustüüpide põhimõtted, andmaks ülevaadet looduskaitse korüfeede karjääri arengust ja nende motiividest karjääri eri etappides ning suhestumisest Kumari preemiaga. Intervjueerimisprotsess toimus poolstruktureeritud intervjuude kaudu, mis sobivad hästivarjatud nähtuste uurimiseks ja subjektiivsete vaatenurkade selgitamiseks. Kokku tehti laureaatidega 13 intervjuud, kuni saabus küllastus- ehk saturatsioonilävi ehk enam uut infot juurde ei lisandunud. Lindistatud intervjuud litereeriti, pärast mida viidi läbi andmete analüüs, kasutades induktiivset sisuanalüüsi. Mõjurid, mis mängisid rolli laureaatide valikute tegemisel looduskaitsega tegelema hakkamisel, olid järgmised: autonoomsuse vajadus, eeskujude mõju, lapsepõlve kutsumus. Autonoomsuse vajaduse puhul rõhutati asjaolu, et looduskaitse oli poliitiliselt neutraalne valdkond, kedagi ei sunnitud sellega tegelema – ise taheti, ise tegeleti. Eeskujudena toodi esile selle valdkonna korüfeesid (Kumari, Varep jt). Enamusel uuritavatel puudusid karjääri algul selged eesmärgid. Eerik Kumari preemiaga suhestumisel ilmnes järgmised alakategooriad: isiklikud suhted Kumariga, vastutus ja kinnitus valitud väärtushoiakute kohasusele, kvalifitseerumine (kuulumine teatud seltskonda). Kõik uuritavad märkisid, et on rahul nende tegemiste kajastusega meediakanalites. Märkimisväärne on, et kuuel uuritaval olid kohustuslikud tegevused looduskaitselises töös karjääri alguses, kuid puudusid lõpus.

The aim of this Master`s thesis was to reasearch Eerik Kumari prize laureates motivational profile. The specific reasearch tasks were to find the factors associated with nature conservation; assess changes in the career-long professional goals and explain the meaning of the Eerik Kumari prize for the laureates. This study is a phenomenological study of narrative displays elements: here are combined different study type principles to give an overview of the career developments of nature conservation masterminds, their motives during different stages of their career and attitude towards the Kumari prize. The interviewing process took place as semi-structured interviews which are well suited for investigating the hidden phenomena and for explaining the subjective points of view. A total of 13 interviews took place with the laureates until saturation point arrived and no new information was added. Recorded interviews were copied from tapes after which data analysis was carried out using inductive content analysis. Factors that played a role in the choices made by the laureates on how to become engaged in the nature conservation, were as follows: the need for autonomy, the impact of role models and childhood vocation. The need for autonomy was stressed the fact that nature conservation area was politically neutral, no one is forced to deal with it - they wanted themselves. As masterminds were highlighted role models of this area (Kumari, Varep et al). Most of the subjects at the beginning of the career lacked clear objectives. Concerning the attitude towards Eerik Kumari prize came up following sub-categories: personal relationships with Kumari, responsibilities and attachment of the appropriateness of the value of the attitudes, qualification (enrollment in the company of some). All subjects noted that they are satisfied with their activities reflected in the media. It is noteworthy that six subjects had mandatory activities in nature conservation work at the beginning of their career but were absent at the end of their career.