Puutuha stimuleeriv mõju arukase kasvule mahajäetud turbaaladel

Eestis on ligikaudu 10 000 ha jääksoid, mille looduslik taastumine on vaevaline ja aeganõudev. Jääksood emiteerivad suures kogustes CO2 ja on väga tuleohtlikud. Selleks, et vähendada jääksoodest tulenevaid keskkonnariske tuleks alad taastada. Üheks võimalikuks taastamisviisiks on jääksoode metsastamine toitainerikka puutuha abil. Käesoleva töö eesmärk on hinnata erinevate puutuha koguste (5 t/ha, 8 t/ha, 10 t/ha ja 15 t/ha) mõju arukase (Betula pendula) kasvule ning analüüsida tulemusi koos ilmastiku ja turbakeemia andmetega. Eesmärgi täitmiseks mõõdeti arukaskede juurekaela diameetrid ja kõrguskasvud Ulila ja Pindi ammendatud freesturbaväljadel ning võrreldi neid varasemate aastate andmetega. Katsealadelt võeti ka turbaproovid, et uurida, kuidas mulda viidud toiteelemendid mõjutavad puude kasvunäitajaid. Ilmastikuandmete põhjal hinnati sademete ning keskmiste, maksimaalsete ja minimaalsete ja temperatuuride mõju puude kasvule. Töö tulemused näitasid, et puutuhaga väetamine parandab märkimisväärselt puude kasvu mahajäetud turbaaladel. Mõlemal katsealal saadi parimad tulemused 10 t/ha puutuhaga töödeldud variantidel. Turbakeemia analüüs kinnitas, et puutuhaga lisatud toiteelemendid parandasid kasvutingimusi, muutes happelise ja toitainevaese turbamulla arukase kasvuks sobivamaks. Rohked sademed pärssisid üldiselt puude kasvu, samas kui kõik temperatuurinäitajad, eriti maksimaalsed temperatuurid, soodustasid puude kasvu.

There are approximately 10,000 hectares of abandoned peatlands in Estonia, where natural regeneration is slow and time-consuming. These degraded peatlands emit large amounts of CO₂ and pose a significant fire risk. To reduce the environmental risks associated with such areas, restoration efforts are necessary. One potential method of restoration is afforestation using wood ash. The aim of this study is to evaluate the effect of different wood ash application amounts (5 t/ha, 8 t/ha, 10 t/ha, and 15 t/ha) on the growth of silver birch (Betula pendula) and to analyze the results in conjunction with weather data and peat chemistry. To achieve this, root collar diameter and height growth of silver birch was measured in the extracted milled peat fields of Ulila and Pindi, and compared with data from previous years. Peat samples were also collected from the experimental sites to study how the added nutrients in the soil influenced tree growth indicators. Based on weather data, the effects of precipitation and average, maximum, and minimum temperatures on tree growth were assessed. The results of the study showed that fertilization with wood ash significantly improves tree growth in abandoned peat areas. The best results at both test sites were achieved with the treatment of wood ash amount 10 t/ha. Peat chemistry analysis confirmed that the nutrients added through wood ash improved the growth conditions by making the acidic and nutrient-poor peat soil more suitable for silver birch. Heavy rainfall generally hindered tree growth, while all temperature indicators especially maximum temperatures had a positive effect on tree growth.