Mobiilsete söötmistehnoloogiate võrdlusanalüüs

Английский. The aim of this study was the same manufacturing conditions, two different mobile-based feeding technology comparison, which based chronometer comparison and after analysis of these results. The work of drafting were used two feed mixers: one was trailed and the other one self-moving. Both feed mixer worked under the same conditions and the same rations.The necessary data were collected from farms, where were two different feed mixer fed to dairy cows. The data were obtained for the observation and measurement. The important data were time and distance. Time was measured by using a stopwatch and the distances measured by using a tape measure. Data brought together in the tables, from which a varie-ty of performance found in the different feed mixer. Through performance could calculate the time required from various works.The work of writing appeared, that the most time-consuming job was loading the feed components. However, the less time spent cleaning the feed gear. The total time was calcu-lated in the work. Feeding with self-propelled mixer, it took time 1800 hours a year and trailed feed mixer 3200 hours a year. Variable costs were 73 000 euro in self-propelled mixer and 60 000 euro in trailed feed mixer.The work revealed, that it would be beneficial to use a self-propelled feed mixer, because you needed only one worker and one machine. When you used trailed mixer, you needed two workers and two vehicles. Variable cost was self-propelled mixer higher, but it com-pensated lower time cost, and you did not need to pay higher salary.

Töös võrreldi kahte erinevat söötmistehnoloogiat samades tootmistingimustes. Võrdlus põhineb kronometraažil ja nende tulemuste põhjal tehti analüüs. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin põhietapid, millele käesolevas töös toetuti.Üldandmeid koguti POÜ suurfarmis ja POÜ juhatuse esimeest intervjueerides. Üldandmeid suurfarmist kogudes anti infot loomarühmade suuruste ja ratsioonide kohta. POÜ esimees andis infot suurfarmi plaani, söödamikserite hindade ja kulutuste kohta.Farmis koguti andmeid sööda laadimise-, transpordi- ja laotamisaja kohta. Aegu mõõdeti töö käigus stopperiga, vahemaid mõõdulindiga ja sööda koguste kohta saadi infot suurfarmi juhatajalt.Töö tulemused ja analüüs.Laadimisjõudlused erinevad kõige enam silo laadimisel ja kõige vähem mikroelementide laadimisele. Iseliikuv mikser laeb sööta freesi abil, ning järelveetavat kasutades laetakse sööta lauplaaduriga. Lauplaaduriga on laadimisjõudlus silo laadimisel 9,5 kg/s, jahude laadimisel 4,2 kg/s ning mikroelementide laadimisele 0,35 kg/s. Freesiga laadimisel on vastavad tulemused järgmised – 2,9kg/s, 3,8kg/s ja 0,35kg/s. Laadimisjõudlustest sõltub laadimisaeg. Lauplaaduriga sööta laadides läks 4.grupi sööda peale laadimisel aega päevas 2,8 tundi ja freesiga 3,8 tundi. Aastas vastavalt 1021 ja 1384 tundi. Laadimisajad ei olnud ootuspärased, enne töö kirjutamist arvati et freesiga kulub vähem aega.Sööda laotamisjõudlused ei erinenud erinevatel söötmistehnoloogiatel palju, vaid 0.1 kg/s. Seega on ka laotamisaeg praktilisel sama. Iseliikuva söödamikseriga kulub aega aastas 170 tundi ja järelveetava söödamikseriga 172 tundi. Laotamisajad olid ootuspärased, kuna luugi suurus kust sööta välja laetakse oli mõlemal mikseril sama suur.Transpordi aeg sõltub teepikkusest ja kiirusest ning seda mõjutab ka tee mida pidi peab söödamikser sõitma. Suurem liikumiskiirus on järelveetavat söödamikserit vedaval traktoril 2,8 m/s. Iseliikuval söödamikseril on see kiirus 1,6 m/s. Aega kulub aastas transpordile järelveetavat söödamikserit kasutades 122 tundi ja iseliikuval mikseril 218 tundi. 100 tundi aastas on päris suur vahe. Transpordiajad olid samuti ootuspärased, kuna teati et iseliikuva mikseriga ei ole võimalik kiiresti liikuda.Farmis puhastatakse igapäevaselt söödakäiku. Iseliikuvat söödamikserit kasutades puhastatakse söödakäiku mikseriga ja aega kulub selleks 34 tundi aastas. Järelveetavat söödamikserit kasutades puhastatakse seda lauplaaduriga ja see võtab tunduvalt kauem aega 147 tundi aastas. Söödakäigu puhastamisele kuluva aja suhe oli sama mida oligi oodata.Kogu söötmisprotsessile kulub aastas iseliikuvat söödamikserit kasutades 1806 tundi ja järelveetavat mikserit kasutades 3178 tundi. Järelveetavat mikserit kasutades tuleb ajakulu niivõrd suurem kuna kasutatakse kahte töölist. Seegi punkt oli ootuspärane.Tööjõu ja masinapargi ratsionaalsemaks kasutamiseks on iseliikuv söödamikser kasulikum, olgugi et muutuvkulu on iseliikuval mikseril 14 000 eurot suurem. Selle kompenseerib see, et iseliikuva söödamikseri puhul teeb kogu töö üks masin ja üks mees, kuid järelveetava puhul on vaja kahte masinat ja kahte meest. Lauplaadurit kasutatakse ka teiste tööde tegemiste juures, aga kui järelveetava mikseriga sööta, peab lauplaadur päevas 4,35 tundi olema farmis ning teiste tööde tegemise aeg pikeneb või tööd jäävad üldse tegemata. Iseliikuva mikseriga söötes seda ei juhtu. Järelveetava söödamikseriga töötades peab tööandja leidma teise töölise. Tänapäeval ei ole vastava kvalifikatsiooniga tööjõu leidmine kerge.