Hekseldamise nõude muutumise otstarbekus Viljandi- ja Valgamaa näitel

Английский. Area payment schemes have altered to additional source of income for agriculturalproducers. To lessen the problematic discussions over chopping requirements it’s essentialto explain why it is being restricted. The aim of current master’s thesis is to compose ananalysis about the expedience of changing the requirements on grasslands chopping inEstonia and to ascertain the justification of prohibition of leaving chopped grass on fieldsand the possibility that legislators are acting unfairly towards agricultural producers. Itshould contribute to the understanding of why chopping the grasslands is restricted. Toachieve the goal author raised four research tasks:• to give an overview, how the requirements on chopping the grasslands in Estoniahave changed in past and what are the distinctions in 2017-2019;• to ascertain negative and positive impacts of chopping the grasslands toenvironment and agricultural producers;• to find out the attitude in relation to restrictions of chopping among farmers inViljandi and Valga county;• to survey the stands towards restrictions of chopping the grasslands among publicservants in Estonian Agricultural Registers and Information Board (ARIB),Environmental Board and Ministry of Rural Affairs.To achieve first research task mainly articles and publications related to requirements ofarea-related aid from Estonian Agricultural Registers and Information Board wereelaborated. To achieve second research task observation and elaborating scientific articlesand similar surveys about maintaining the grasslands were used. To work through thematerial qualitative and quantitative text analysis were used. To achieve third research task a questionnaire was prepared for agricultural producers in Viljandi and Valga county.To achieve fourth research task two semi-structured interviews were conducted with thepublic servants of Estonian Agricultural Registers and Information Board andEnvironmental Board and one questionnaire was distributed to the servant of Ministry ofRural Affairs.From 2019. and further on its prohibited to leave chopped grass on fields. The requirementis established to refer subsidies to active agricultural producers. Negative impact ofchopping the grasslands is related to fact that chopping has become a source of subsistencefor non-producers, which limits the possibilities of expanding for active agriculturalproducers, increases the land prices, decreases the direct support unit rates, the multiplicityof wild birds, declines the biodiversity and increases the soil fertility. As a counterbalanceto this positive impact of chopping the grasslands is a considerable income for owners ofpermanent grasslands, it’s suitable for grassland restoration and puddles cleaning likewiseis the best option for maintaining grasslands with poor access and low grass quality.Public servants from Estonian Agricultural Registers and Information Board andEnvironmental Board believe that restricting the requirements is reasonable as choppinghas become an individual branch of economy. In their opinion positive effect related tochopping is the restoring of unused grasslands. The servant from Ministry of Rural Affairsconsiders chopping grasslands marginal as it forms only 6 % from the amount paid out forarea-related support.Author of current master’s thesis considers the restriction of chopping requirementsgrounded as it first and foremost has negative impact to environment. Current master’sthesis helps agricultural producers realize why chopping is not the best way to maintaingrasslands.

Toetused on muutunud põllumajandustootjatele lisasissetulekuallikaks. Hekseldamisenõude ümber oleva problemaatika vähendamiseks on oluline selgeks teha, miks seda onhakatud piirama. Magistritöö eesmärk on koostada analüüs hekseldamise nõudemuutumise otstarbekusest ning selgitada välja, kas heksli maha jätmise keelamine onpõhjendatud või toimitakse põllumajandustootjate suhtes ebaõiglaselt. Töö aitab kaasaarusaamisele, miks hekseldamist on hakatud piirama. Töö eesmärgi täitmiseks on seatudjärgmised uurimisülesanded:• anda ülevaade hekseldamise nõude muutumisest ning milline on see aastatel 2017-2019;• välja selgitada hekseldamise positiivsed ja negatiivsed mõjudpõllumajandustootjatele ja keskkonnale;• välja selgitada Viljandi- ja Valgamaa põllumeeste suhtumist hekseldamisepiiramisse;• välja selgitada, kuidas suhtuvad PRIA, Keskkonnaamet ja Maaeluministeeriumhekseldamise piiramisse.Esimese uurimisülesande täitmiseks on kasutatud peamiselt PRIA publikatsioone jaartikleid, mis olid seotud otsetoetuste nõuetega. Teise uurimisülesande täitmiseks onkasutatud vaatlust, teadusartikleid rohumaade hooldamise teemal ning sarnaseiduuringuid. Materjalide läbitöötamisel on kasutatud kvalitatiivset tekstianalüüsi jakvantitatiivset uurimismeetodit. Magistritöö kolmanda uurimisülesande täitmisekskoostati küsimustik Viljandi- ja Valgamaa põllumajandustootjatele. Neljanda uurimisülesande täitmiseks viidi läbi kaks poolstruktureeritud intervjuud PRIA jaKeskkonnaameti ametnikega ning saadeti küsimustik Maaeluministeeriumi ametnikule.2019. aastal tuleb hekseldatud rohi kokku koguda, põhjuseks on toetuste suunamineaktiivsetele põllumajandustootjatele. Hekseldamise negatiivsed mõjud on järgmised:hekseldamisest on saanud eraldi tegevusharu, hekseldamine piirab aktiivset tootmist,tõusevad maade hinnad, põllulindude arvukus langeb, liigirikkus väheneb, toitainetesisaldus suureneb jne. Positiivseteks mõjudeks on sissetulek, sobivus taastamisvõtteks,kasutamine halva ligipääsetavuse ja madala haljasmassi kvaliteediga põldudel ningvaadete avatud hoidmine. PRIA ja Keskkonnaameti ametnike arvates on hekseldamisenõude karmistumine põhjendatud, sest sellest on kujunenud eraldi tegevusharu.Hekseldamise positiivseks mõjuks on rohumaade taastamine. Maaeluministeeriumiametniku arvates on hekseldamine marginaalsel tasemel, kuna see moodustab vaid 6 %väljamakstavast toetussummast.Magistritöö autori arvates on hekseldamise nõude karmistumine põhjendatud, sest sellelon eelkõige negatiivne mõju keskkonnale. Käesolev magistritöö aitabpõllumajandustootjatel paremini mõista, miks hekseldamise kasutamine rohumaadehooldamisel ei ole hea mõte.