Kanep “Finola” kasvatamise agromajanduslik analüüs OÜ-s Sadala Agro 2015- 2018

турецкий. Ettevõtted otsivad üha enam võimalusi konkurentsivõime tõstmiseks läbi erinevate viiside.Olgu selleks uute alternatiivsete kultuuride kasvatamine või klassikalistest kultuuridest uuteväljundite otsimine. Kanep on üks sellistest alternatiivkultuuridest mida on võimalik ärakasutada toiduööstuses, meditsiinis, kosmeetikas ja põllumajanduses. Käesoleva tööeesmärgiks on uurida ettevõtte OÜ Sadala Agro tööstusliku kanepi sort “Finola”agromajanduslikku seisundit, analüüsida nimetatud sordi agrotehnilisi võtteid ja hinnatakonkurentsivõimet eelkõige läbi majandusnäitajate ja seejuures tuua välja tasuvus.Antud töö koosneb kahest osast. Esimene osas, kirjanduse ülevaates, tuuakse välja kanepiajalugu, agrobioloogilised omadused ja kasvupinnad maailmas. Teises osas, ettevõtteanalüüsis, käsitletakse ettevõtte ajalugu ja maakasutus, analüüsitakse tava- ja mahekanepikasvatamise agronoomilisi ja majanduslikke aspekte aastate 2015–2018 näitel.Ettevõttes oli tavakanepi seemnesaagikus 2015. aastal 1,09 t/ha ning mahekanepil 0,27 t/ha.Aastal 2016 ja 2017 mahekanepit ei kasvatatud, kuid tavakanepi saagikused olid vastavalt0,96 t/ha ning 0,34 t/ha. Aastal 2018 oli tavakanepi saagikus 0,99 t/ha ning mahekanepil 0,3t/ha. Saagi kvaliteet vastas suuremas osas kvaliteedinõuetele . Niiskus jäi kanepiseemnetel8-9% juurde, puhtus oli üle 99% ning pestitsiide ei sisaldunud. Raskmetallide, mükotoksiinide ning erinevate mikrobioloogia elemenetide sisaldus on vastavuseskvaliteedinõuetega. Analüüsist selgus, et tavakanepit on tasuvam kasvata kui mahekanepitaga mahekanepi hind ja nõudlus on suurem. Selgus, et 2015. aastal oli tavakanepi kasum255 €/ha, 2016. aastal 325 €/ha ja 2018. aastal 314€/ha. Aastal 2017 oli aga kanepikasvatusekahjum 443 €/ha, kuna liigniiskel aastal ei saadud suurt osa pinnast koristatud.. Mahekanepitkasvatati Sadala Agros 2015. aastal, mil kasumiks kujunes 80€/ha ja aastal 2018 jäädikahjumisse (-42 €/ha). 2018. aasta kahjum on seotud esmakordselt kasutusele võetud kallitäisorgaanilise väetise kasutamisega, mis ei taganud põuasel aastal saagikuse kasvu.

Английский. Companies are trying to find different ways to raise their ability to compete, like growingalternative crops or finding new outputs out of classical crops. Hemp is an alternative cropwhich can be used in food industry, medicine, cosmetics and agriculture. The purpose ofthis thesis is to study industrial hemp “Finola” agro-economical status, analyze agrotechnical strategies in OÜ Sadala Agro and to assess through economy indicators “Finola’s”ability to compete and it’s profitability.The thesis has two parts. The first part is a summary of literature – the history of hemp,agro-biological qualities and cultivated areas in the world. The second part of the thesisanalyzes the company – it’s history, land usage, agronomical and economical aspects ofcultivating conventional and organic hemp in the years of 2015-2018.Seed yield of conventional hemp was 1.09 t/ha and of organic hemp was 0,27 t/ha in2015. Organic hemp wasn’t cultivated in the years of 2016 and 2017. The yield ofconventional hemp was 0,96 t/ha in 2016 and 0,34 t/ha in 2017. In 2018 the yield ofconventional hemp was 0,99 t/ha and of organic hemp 0,3 t/ha. Yield’s quality was mostlyaccorded with quality requirements. Moisture of hemp seed was 8-9%, purity was over99% and there were pesticide residues. The content of heavy metals, mycotoxins anddifferent microbiological elements was accorded with quality requirements. The analysisrevealed that cultivating conventional hemp is more profitable, yet the price and demandfor organic hemp is greater. The profit of conventimal hemp in 2015 was 225 €/ha, in2016 325 €/ha and in 2018 314 €/ha. In 2017 conventional hemp was at a loss with -433€/ha which shows that very humid environment isn’t suitable for cultivating hemp.Organic hemp was cultivated in 2015 when the profit was 80 €/ha. It was also cultivated in 2018 when it was at a loss with -42€/ha. The loss was caused by the usage of organic NPKfertilizer, which was pricy but didn’t bring in better yield.