Puutuha kui toiteainerikka tootmisjäätme mõju arukase kasvule ammendatud freesturbaväljal

Pikaajalise turba kaevandamise tagajärjel on viimaste andmete järgi Eestis 9371 hektarit mahajäetuid turbalasid, mis on oluliseks CO2 allikaks ning väga tuleohtlikud. Jääksoode looduslik taastumine võtab aega aastakümneid. Selleks, et vähendada eralduva süsihappegaasi kogust, tuleks jääksood taastada. Ökoloogilistest ja majanduslikest aspektidest on jääksoode metsastamine üks perspektiivikamaid võimalusi. Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata erinevate puutuha koguste mõju arukase kasvule Ulila ammendatud freesturbaväljal. Ulila katsealal mõõdeti 2022. aastal kaskede kõrguskasvud ja juurekaela diameetrid ning võrreldi varasemalt (2009-2021) mõõdetud puude kasvunäitajatega. Andmeid koguti kahelt katsevariandilt, millest esimest katsevarianti oli töödeldud puutuha kogusega 5 t/ha ja teist kogusega 10 t/ha. Paremad tulemused mõõdeti katsealalt, mida oli töödeldud suurema puutuha kogusega 10 t/ha. Nii Soomes kui ka Eestis tehtud puutuha katsete tulemused olid sarnaseid Ulila katsealal saadud tulemustega. Mõlemal puutuhaga töödeldud katsealal oli väga hästi näha, et kaskede väetamine puutuhaga kiirendas oluliselt kaskede kasvu, kuna puutuha lisamisega paraneb turba jääklasundis puude kasvuks oluliste P- ja K-sisaldus.

As a result of long-term peat extraction, according to the latest data, there are 9371 hectares of abandoned peatlands in Estonia, which are an important source of CO2 and are highly flammable. The natural recovery of cutaway peatlands takes decades. In order to reduce the amount of carbon dioxide emitted, the cutaway peatlands should be restored. From an ecological and economic point of view, the afforestation of cutaway peatlands is one of the most promising options. The aim of this work is to assess the impact of different quantities of wood ash on silver birch growth in the exhausted cutaway peatland of Ulila. At the Ulila test area, in 2022, the height growths and the root diameters of silver birches were measured and were compared with previously measured (2009-2021) tree growth indicators. Data were collected from two test variants, the first of which had been treated with a quantity of wood ash of 5 t/ha and the second with a quantity of 10 t/ha. Better results were measured from the test area, which had been treated with a higher amount of wood ash of 10t/ha. The results of the wood ash tests carried out in Finland and Estonia were similar to those obtained in the Ulila test area. In both test areas treated with wood ash, it was very clear that fertilizing birches with wood ash significantly accelerated the growth of birch trees because with the addition of wood ash the content of P and K which are important for tree growth impruves in residual peat.