Access to information and public participation in decision-making: implementation practices of the Aarhus convention in four supra-national regions in Europe

Environmental problems often transcend administrative boundaries, hence, there is a need for transboundary legislative instruments to protect and maintain the environment. The “Aarhus Convention”, one of such, provides a binding set of legislations to be transposed and implemented in signatory countries. Access to information and public participation in environmental decision-making, the first two pillars of the Convention, play critical roles in environmental governance. This MSc thesis emanates from theories of planning culture which suggest that not only formal institutions but also informal rules and interpretations of environmental governance procedures and instruments matter for practices. The thesis aims to analyse how 31 countries in four supranational regions in Europe (North- Europe, Central- and East-Europe, West-Europe and South-Europe) have implemented the first two pillars of the Aarhus convention, and identify obstacles they have encountered in their implementation. The analysis is based on the following predefined criteria: (1) timing, (2) access to information, (3) information provision, (4) interaction, (5) competence, (6) influence on decision-making, (7) communication, (8) compromise, (9) fairness and trust. Thematic analyses of national implementation reports of the 2014, 2017 and 2021 reporting cycles submitted to the convention secretariat were conducted. Results show minimal changes in trends in implementation practices for the four supranational regions in these periods. There were similarities in implementation practices, with some differences identified in implementing access to information and interactions criteria. Countries within supranational regions face similar obstacles, possibly due to similar planning systems and culture. This thesis adds to literature on implementation practices of the Aarhus Convention in terms of providing regional perspectives in its implementation and to the role it plays in environmental governance. Access to information to effectively participate in environmental decision-making is key to good environmental governance.

Keskkonnaprobleemid ületavad halduspiire, mistõttu on keskkonna kaitsmiseks ja säilitamiseks vaja piiriüleseid õigusakte. Århusi konventsioon on piiriülene keskkonnaõigusakt, mis sisaldab siduvaid printsiipe, mille konventsiooniga ühinenud riigid peavad oma õigusruumi üle võtma ja rakendama. Konventsiooni kaks esimest sammast – juurdepääs keskkonnateabele ja avalikkuse osalemine keskkonnaalastes otsustes – mängivad keskkonnakaitses olulist rolli. Käesolev magistritöö lähtub planeerimiskultuuri teooriatest, mis viitavad sellele, et õigusaktide jm keskkonnanormdokumentide rakendamisel on lisaks formaalsetele institutsioonidele olulised ka nende mitteametlikud praktikad, nt ametnike tõlgendused, lähenemisviis probleemidele, tavaks saanud viisid avalikkuse kaasamiseks. Magistritöö eesmärk on analüüsida, kuidas 31 riiki neljas Euroopa riigiüleses regioonis (Põhja-Euroopa, Ida- ning Kesk-Euroopa, Lääne-Euroopa ja Lõuna-Euroopa) on rakendatud Århusi konventsiooni kahte esimest sammast ja tuvastada probleemid, millega riigid on kokku puutunud nimetatud kahe samba rakendamisel. Temaatilise analüüsi meetodil uuriti dokumente järgmiste kriteeriumide alusel: (1) kaasamise ajastus, (2) juurdepääs teabele, (3) teabe edastamine, (4) kommunikatsioon, (5) pädevus, (6) mõju otsuste tegemisele, (7) vastastikune mõju, (8) kompromisside saavutatus, ning (9) õiglus ja usaldus. Analüüsitavaiks dokumentideks olid konventsiooni sekretariaati esitatud 2014., 2017. ja 2021. aasta aruandlustsüklite rakendusaruanded. Tulemused näitavad, et konventsiooni rakendamine neljas riigiüleses regioonis muutus minimaalselt vaadeldaval perioodil. Rakendamine oli üldjoontes regiooniti sarnane, kuid mõningaid erinevusi oli teabele juurdepääsu ja vastastikuse mõju kriteeriumide rakendamisel. Siiski, konventsiooni rakendamise problemaatika erineb mõnevõrra nelja regiooni vahel: ühes regioonis asuvad riigid seisavad silmitsi sarnaste probleemidega eeldatavalt sarnaste planeerimissüsteemide ja -kultuuri tõttu. Magistritöö täiendab Århusi konventsiooni rakenduspraktikaid käsitlevat kirjandust, lisades sellele piirkondliku ja sotsiaalkultuurilise perspektiivi. Juurdepääs teabele, et tõhusalt osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel, on hea keskkonnajuhtimise võtmeks.