Use pattern of an urban park by people with visual impairment: A case study of Ramna Park, Dhaka, Bangladesh

Disability is a major issue in Bangladesh, with an estimated 2.80% of the population living with some form of disability. Having a population of 165 million, 4.6 million people are dealing with disabilities. Around 02% of healthy green space is there in Dhaka city for 22 million of its total citizens, which is difficult for people with visual impairments to go there and enjoy. This study investigates the park attendance patterns, usability, and evaluation criteria of individuals with visual impairments and the challenges individuals with visual impairments face when attempting to access public parks and proposes strategies to enhance their accessibility. Visiting Ramna Park depends mostly on occupation. Students, Job holders, and homemakers visit Ramna Park in very little time on the other hand, beggars visit every day and spend more time. Lack of urban facilities like the transportation system, cost, and travel time is the main reason for not visiting Ramna Park. From this study, a few issues came up repetitively like tactile paving, audio clue, contrasting colors, a ramp with proper slop, handrail, and surface finish Braille signs. Including these facilities will increase the engagement of visually impaired people in Ramna Park and be more enjoyable for them.

Bangladeshis elab suur arv puuetega inimesi, hinnanguliselt nende arv koostab 2,80% elanikkonnast. Kokku Bangladeshis elab 165 miljonit inimest, mis tähendab, et 4,6 miljonit moodustavad puuetega inimest. Dhaka linnas, kus elab 22 miljoni inimest, haljasalad kattavad ainult 02% kogu linnast. Haljasalade kättesaadavus on probleemiks nii tavaliste inimeste jaoks, kuid osutub veelgi suuremaks probleemiks nägemispuudega inimestele. Antud töös uuritakse nägemispuudega inimeste parkide külastamise käitumismustreid, haljasalade kättesaadavust, liigipääsetavust ning väljakutseid, millega nägemispuudega inimesed avalikesse parkidesse pääsemisel kokku puutuvad. Töös autor pakub välja lahendusi haljasalade ja parkide ligipääsetavuse parandamiseks Ramna pargi näitel. Autor näeb korrelatsiooni Ramna parki külastamise ja inimese positsiooni ühiskonnas vahel. Üliõpilased, tööhõivatud inimesed ja kodutööga okupeeritud inimesed külastavad Ramna parki harvem kui kerjad, kes veedavad seal võrreldes teiste ühiskonnagruppidega rohkem aega. Lisaks uuring näitas, et Ramna pargi külastamata jätmise peamine põhjus on hea linnainfrastruktuuri puudus on. Peamisteks liigipäsetavust ja parki kättesaadavuse takistavateks faktoriteks on probleemid teekattega, helinavigeerimise puudus, kaldteede kallak, käsipuude puudus ning nägemispuuetega inimestele navigeerimiseks vajalike märgistite puudus. Autor arvab, et mainitud probleemide lahendamine suurendaks Ramna pargi külastatavate nägemispuudega inimeste arvu ning teeks pargis viibimist nende jaoks meeldivamaks