Teede ehitamiseks vajaliku maa hankimise probleemid

Käesoleval ajal on Eestis käimas transpordivõrkude kaasajastamisprotsess, mis toob paratamatult kaasa suurel hulgal maade omandisuhete ja piiride muutumist ning tekitab mitmeid avalikes huvides maa omandamisega seotud küsimusi ja probleeme. Magistritöö eesmärgiks on selgitada välja teede rajamisega kaasneva maa hankimise maakorralduslikud probleemid ja nende olemus. Uurimisülesandeks on analüüsida Mäo liiklussõlme näitel teede ehitamisega seotud kinnisasjade maakorralduslikke ja ruumiliste omaduste muutusi ning käesoleval hetkel olemasolevaid võimalusi ümberkruntimistoimingute läbiviimiseks. Töö metoodika põhineb maade omandamisega seotud kirjanduse, seadusandluse, dokumentide ja Maa-ameti kodulehel oleva kaardimaterjali analüüsil. Tuginedes Maanteeameti poolt teostatud tehingutele, kehtivale seadusandlusele ja autori isiklikele kogemustele on analüüsitud teede rajamiseks vajaliku maa-ala võõrandamise järel tekkinud uute kinnisasjade ruumilisi omadusi ning tehtud ettepanekuid maade võõrandamisel kasutada maakorralduslikke võimalusi tagamaks tekkinud kinnisasjade jätkusuutlik majandamine. Teede ehituseks vajaliku maa hankimise võimalustena on autor käsitlenud Eestis seadustega võimaldatud vabatahtlikku võõrandamist, sundvõõrandamist kui ka maakorraldust. Teede rajamiseks vajaliku maade võõrandamisel loeb autor üheks suuremaks puuduseks maakorralduse poolt pakutavate võimaluste mittekasutamist, mistõttu tekkivate kinnisasjade piirid võivad olla ebamäärase kujuga või kinnistu jaguneb mitmeks katastriüksuseks, mis raskendavad kinnisasja allesjäänud maa-ala kasutamist. Lahendusena näeb autor maade võõrandamise käigus tehtavaid maakorralduslikke töid nagu näiteks maadevahetus ja ümberkruntimistoiminguid.

At the present time, the updating of transport networks is under process in Estonia, which inevitably entails a large number of changes in land ownership relations and boundaries, and causes several questions and problems related to the acquisition of land in the public interest. The objective of this Master’s thesis is to determine the problems of land readjustment at the supply of land accompanying road construction as well as their nature. The aim of the research is to analyse, by way of the example of the Mäo traffic knot, changes both in land readjustment and in spatial features of the immovable properties connected with road construction, as well as the currently available possibilities to perform reallotment procedures. The methods used in the thesis are based on the analysis of the literature, legislation and documentation related to the acquisition of land, and of the maps on the website of the Estonian Land Board. Building on the transactions made by the Estonian Road Administration, on the valid legislation, and on the author’s personal experience, the spatial features of the new immovables, arisen after the transfer of the area necessary for road construction, as well as the proposals to use the possibilities of land readjustment at the transfer of land in order to guarantee the sustainable management of arisen immovables have been analysed. The author has treated voluntary transfer, expropriation, and land readjustment, provided by the Estonian legislation, as the possible ways of the supply of land, necessary for road construction. The author considers the disuse of the possibilities, provided by land readjustment, as one of the main drawbacks at the supply of land, necessary for road construction, on account of which the boundaries of the arising immovables may be undefined or an immovable is divided into several cadastral units, which impair the use of the area remained under the immovable. For a solution, the author propounds land readjustment work, such as exchange of land and reallotment procedures, to be done in the course of the land transfer.