Association between milking and udder health practices and herd production and udder health parameters

This study investigated associations between milking practices, udder health measures, and production and udder health parameters in 120 Estonian dairy herds. Data collection was performed during farm visits between August 2019 and July 2020, including questionnaires, on-farm measurements, and animal-based assessments. The average herd size was 518 cows. Average production parameters included yearly 305-day milk yield of 10 429 kg, somatic cell count (SCC) of 225 500 cells/mL, and 12% of cows removed due to mastitis out of all culled per year. Statistical analysis revealed that larger herds (≥630 cows) had on average 5.7 times higher probability of achieving high milk production (>10 429 kg). Group pen at calving increased odds of high production by 4.2 times compared to tied stall. Disinfection of milking equipment after every mastitic cow was associated with both higher milk yield and lower SCC. Brush cleaning of teats was associated with higher SCC compared to reusable towels. Herds that regularly analyzed udder health data showed lower SCC levels and reduced mastitis culling rates. The results underscore the importance of proper milking hygiene, data-driven management, and targeted practices, such as maintaining udder cleanliness and disinfecting equipment, for ensuring good udder health. These findings provide dairy producers with evidence-based strategies to enhance udder health and boost farm profitability in large dairy herds.

Uuringus analüüsiti seoseid lüpsipraktikate ja udaratervise meetmete ning karja toodangutaset ja udaratervist iseloomustavate parameetrite vahel 120 Eesti piimaveisefarmis. Andmete kogumine toimus farmikülastuste käigus ajavahemikus august 2019 kuni juuli 2020 ning hõlmas küsimustikke, kohapealseid mõõtmisi ja loomapõhiste andmete kogumist. Uuringus osalenud karjade keskmine suurus oli 518 lehma. Karjade keskmine 305-päeva piimatoodang oli 10 429 kg, keskmine somaatiliste rakkude (SCC) arv oli 225 500 rakku/mL ja keskmiselt 12% aasta jooksul karjast väljaviidud lehmadest praagiti mastiidi tõttu. Statistiline analüüs näitas, et suuremates karjades (≥630 lehma) oli keskmiselt 5,7 korda suurem tõenäosus saavutada kõrge piimatoodang (≥10 429 kg). Karjades, kus lehmad poegisid rühmasulus, oli kõrge tootlikkuse saavutamise tõenäosus 4,2 korda suurem võrreldes lõaspidamissüsteemis poegimisega. Lüpsiseadmete desinfitseerimine pärast udarapõletikuga lehmade lüpsmist oli seotud nii kõrgema piimatoodangu kui ka madalama SCC-ga. Nisade harjadega puhastamine oli seotud kõrgema SCC-ga võrreldes korduvkasutatavate rätikute kasutamisega. Karjades, kus regulaarselt analüüsiti udaraterviseandmeid, oli madalam keskmine SCC ja väiksem mastiidist tingitud praakimismäär. Tulemused rõhutavad korraliku lüpsihügieeni, andmepõhise juhtimise ja sihipäraste praktikate, nagu udarate puhtuse tagamise ja seadmete desinfitseerimise, tähtsuse olulisust. Uuringu tulemused pakuvad piimatootjatele teaduspõhiseid strateegiaid udaratervise parandamiseks ja suurte piimafarmide tootlikkuse tõstmiseks.