Metsaparandusobjektide rekonstrueerimine RMK Pärnumaa aladel aastatel 2003-2011

Английский. Forest is a renewable natural resource which productivity and sustainability will grow ifrightly managed. Estonia’s climate is a bit too wet where rainfall is two times biggerthan evaporation. This kind of climate is a cause for the forest land to become a swamp.The course papers’ main parts data comes from the 11 ended reconstruction of forestimprovementsites projects in State Forest Management Centre in Pärnu county between2003-2011. From the reconstruction of forest improvementsites’ projects some data wasimported into Microsoft Excel where they were later analyzed.Up to 498 kilometers of ditches were reconstructed while just over 67 kilometers werebuilt and up to 25 kilometers were left at the same situation by the forestimprovmentsites projects at Pärnu county. 898 454 m³ of soil was removed when diggingand building the ditches. 68 sediment pools were created along with 15 fountains tolower the forestfire risk. All the work done with forest improvmentsites effected justover 10 903 hectares of forestland.There have been no analogical research about Pärnu county and this course paper can beused as a starting point for an upcoming research or for describing forest melioration inPärnu county.

Mets on taastuv energiaallikas, mille õige majandamise korral tema jätkusuutlikus ja tootlikus tõusevad. Eestimaa kliima on liigniiske, kus sademed ületavad aurumise ligikaudu kaks korda. Selline kliima põhjustab metsamaade soostumist.Töö eesmärgiks on tutvustada metsaparanduse olemust, reguleerivat ja piiravat seadusandlust ning 2003-2011 Pärnumaal lõpetatud maaparandusprojektide mahtude ulatust ning mõju ümbritsevale keskkonnale. Töö põhiosa andmed pärinevad Pärnumaa RMK aladel 2003-2011 lõpetatud üheteistkümnest metsaparandusprojektidest. Metsaparandusobjektide rekonstrueerimisprojektidest kanti Microsoft Exceli tabelisse erinevad andmed, mida hiljem analüüsiti.Pärnumaal lõpetatud projektide tulemusel rekonstrueeritud ligi 498 km kraave, ehitati juurde pisut üle 67 km kraave ning samasse seisu jäi ligi 25 km kraavidest. Kraavide puhastamisel ja ehitusel eemaldati kaeviseid kokku 898 454 m³. Loodi 68 settebasseini ning vähendamaks metsade tuleohutust rajati 15 tuletõrje veevõtutiiki. Kõigi tööde tulemusena mõjutasid rajatud kuivendussüsteemid hinnanguliselt veidi üle 10 903 ha metsamaad.Eelmised analoogilised uurimistööd Pärnumaa kohta puuduvad ja seda tööd võib kasutada järgneva uuringu aluspõhjana või Pärnumaa metsakuivenduse kirjeldamisel.