Saaremaa ja Muhu saare Siluri ladestu rannikupankade geoturismipotentsiaali võrdlus

Английский. During past few decades, protection and exposition of geologically valuable sites has becameequally importand and popular around the world (Täht-Kok 2007). To acknowledge theimportance of preserving and popularising geological values, NGO The Islands' SilurianGeopark was created in 2010. The burden of the local geopark is introducing local Silurianlimestone bedrock and through that the geologic history of Earth and the development of earlyphases of biota.The coastal cliffs of Saare and Muhu islands are expressive outcrops of Silurian rocks,geological crosscut being easily observable due to seawaves and abrasion. Geologicaldevelopment of the area can be untangled layer-by-layer from limestone cliff that at firstglance seems homogenously grey – not unlike reading a book. Stone layers vary in colour,content, grain size, hardness and contain profusely several fossils. These layers give a clueabout the sea, the climate and our location on the planet hundreds of millions years ago.The aim of this BSc study is a comparison between geotourism potentials of Silurian coastalcliffs on Saaremaa and Muhu islands and selecting 10 cliffs most suitable as geotourist objectsas a result of that comparison.For the comparison, essential characteristics on wich geotourism values of the cliffs mainlydepend were defined. Based upon characteristics evaluated and described on fieldwork, 10cliffs most suitable as geotourism objects were selected: Üügu, Ninase, Abula, Suuriku,Undva, Soeginina, Katri, Kaugatuma, Ohesaare, Kübassaare.During the work it became evident that for more resultative exploitation of geotourismpotential of the cliffs, actual collaboration between municipality governments, landowners,tourism entrepeneurs, NGO The Islands' Silurian Geopark, State Forest Management Centreand The Environmental Board is needed.As a result of this work I understand and agree with the position of geology doctor D. Kaljo(1970): the Silurian sedimentary rock complex of Paleobaltic sea in Saaremaa and Muhumaaislands is the most interesting region in the world.

Geoloogiliste loodusmälestiste kaitsmine ja samal ajal eksponeerimine on viimastelaastakümnetel muutunud ühevõrra tähtsaks ja populaarseks tegevuseks nii Euroopas kui tervesmaailmas (Täht-Kok 2007). Geoloogiliste loodusmälestiste säilitamise ja propageerimisetähtsuse teadvustamiseks on UNESCO maailmapärandi keskuse eestvedamisel loodudrahvusvaheline geoparkide programm. Samal eesmärgil loodi 2010. aastal MTÜ SaarteSilurimaa Geopark. Kohaliku geopargi kandvaks ideeks on siinse paese aluspõhja moodustavaSiluri ladestu ja seeläbi Maa geoloogilise ajaloo ning elustiku varaste arengujärkudekujunemise tutvustamine.Saaremaa ja Muhu saare rannikupangad on Siluri ladestu kivimite ilmekad ja õpetlikudpaljandid, kus mere aktiivse lainetuse ja murrutuse tõttu on geoloogiline läbilõige hästivaadeldav. Esmapilgul ühtlaselt hallina tunduvaist paekiviastanguist võib kihthaaval, justkuiõpikut lehitsedes, lahti harutada siinse ala geoloogilise kujunemisloo. Üksteisel lasuvadkivimikihid on erineva värvusega ja koostisega, terasuurusega ja kõvadusega ning sisaldavadrohkelt mitmesuguseid kivistisi. Seetõttu on Saaremaa ja Muhu saare rannikupankadel suurpotentsiaal geoturismis ja loodushariduses.Käesoleva töö eesmärkideks olid Saaremaa ja Muhu saare rannikupankade võrdleminegeoturismi potentsiaali seisukohalt ja võrdluse tulemusena geoturismi sihtaladena 10 sobivamapanga välja selgitamine.Võrdlemiseks määratlesin olulised karakteristikud, millest peamiselt sõltuvad pankadegeoturismialased väärtused. Välitööde käigus hinnatud ja kirjeldatud karakteristikute aluselselgusid geoturismi sihtaladena 10 sobivamat panka: Üügu, Ninase, Abula, Suuriku, Undva,Soeginina, Katri, Kaugatuma, Ohesaare, Kübassaare.Töö käigus järeldasin, et pankade geoturismialase potentsiaali tulemuslikumaksrakendamiseks on vaja sisulist ja kordineeritud koostööd kohalike omavalitsuste, maaomanike,turismiettevõtjate, MTÜ Saarte Silurimaa Geopargi, RMK ja keskkonnaameti vahel.Töö tulemusena julgen kinnitada ja mõistan geoloogiadoktor Dimitri Kaljo (1970) seisukohta,et rohkem kui 400 miljoni aasta taguses Paleobalti meres ladestunud settekivimite kompleksSaaremaal ja Muhumaal on Siluri ajastu setete osas huvitavaim regioon kogu maailmas.