Süsiniku sidumine ja varud erineva vanusega jänesekapsa kasvukohatüübi kuusikute (Picea abies [L.] Karst) maapealses biomassis
2019
Harilik kuusk on üks levinumaid puuliike Eesti metsades. Biomassi produktsiooni ning süsiniku dünaamika uurimine on olulised võimalikult täpsete riiklike süsiniku raportite koostamiseks. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli hinnata jänesekapsa kasvukohatüübi kuusikute maapealse osa biomassi ning selles akumuleerunud süsinikuvaru. Uuritud kuusikud jäid vanusevahemikku 10-125 aastat ja jagati vastavalt puistu vanusele arenguklassidesse. Uuritud puistute maapealse osa biomassi hindamiseks kasutati mudelpuude meetodit. Välitööd viidi läbi 2018. aasta sügisel. Uuritud kuusikutes suurenes puistute maapealne biomass kuni 80 a. vanuseni. Üleseisnud kuusiku (125 a.) maapealne biomass oli aga oluliselt madalam, seda peamiselt puistu hõredusest ning sanitaarsest seisundist tulenevalt. Leitud keskmine aastane tüvemassi juurekasv (MAI) saavutas maksimumi (6,9 t ha-1 a -1 ) 44-aasta vanuses puistus, vanemates kuusikutes hakkas MAI vähenema. Süsiniku (C) kontsentratsioon hariliku kuuse maapealsetes fraktsioonides varieerus vahemikus 44-49 %. Kuna puistus seotud C kogus sõltub otseselt puude biomassist, siis järgib puistute C sidumise dünaamika biomassi dünaamikat ning on vanuse kasvades tõusev. Suurimad puudesse seotud C varud oli 62-80 aasta vanustes kuusikutes (125-204 t C ha-1 ). Keskmine aastane C sidumine puude maapealsesse biomassi on kõrgeim keskealistes puistutes (5,3-6,2 t C ha-1 a -1 ).
Показать больше [+] Меньше [-]Norway spruce is one of the most common tree species in Estonian forests. Investigating tree biomass production and carbon (C) dynamics are important to compile relevant carbon reports. The aim of this Master’s Thesis was to estimate Norway spruce aboveground biomass in Oxalis site type as well as to estimate accumulated C pools of stands. Current study was carried out as a chronosequence of 10-125 year-old Norway spruce stands, which were divided into development classes by stand age. The model tree method was used to estimate the aboveground biomass of stands. Fieldwork was carried out in the autumn of 2018. The aboveground biomass increased with stand age until the 80-years-old. The aboveground biomass (269 t ha-1 ) of the over-matured development class (125-year-old) was less than middle-age or matured stands due to the lower stand density and poorer sanitary conditions. Mean annual increment (MAI) reached the maximum at the age of 44-year (6.9 t ha-1 yr-1 ). The C concentration of the different fractions of Norway spruce varied in the range of 44- 49%. As the amount of accumulated C is directly related on biomass production of the stands, the C accumulating dynamics of the stands imitates the dynamics of aboveground biomass and increases with stand age. The largest C storages (125-204 t C ha-1 ) were estimated at the age of 62-80 years.
Показать больше [+] Меньше [-]Ключевые слова АГРОВОК
Библиографическая информация
Эту запись предоставил Estonian University of Life Sciences Library